"EPP fraktsioon loodab, et eelseisvad Vilniuse ja Washingtoni tippkohtumised sillutavad teed Ukrainale NATO-ga liitumise kutse esitamiseks ning et ühinemisprotsess algab pärast sõja lõppu ja viiakse lõpule niipea kui võimalik," öeldakse teisipäeva hilisõhtul avaldatud EPP deklaratsioonis.

Euroopa Rahvapartei fraktsioon märkis oma avalduses, et selline samm "tugevdab meie allianssi ja on järjekordne samm jätkusuutliku rahu suunas Euroopas".

NATO 2008. aasta tippkohtumisel Bukarestis jäi allianss ebamääraseks Ukraina ühinemisvõimaluse suhtes ning seda peetakse üheks ajendiks, mis julgustas Venemaad senisest agressiivsemalt rahvusvahelisel areenil tegutsema.

Alliansi poliitilised suhted Ukrainaga on praegu üks tundlikumaid ja lõhestavamaid küsimusi, millega NATO silmitsi seisab, tõdes deklaratsioonist kirjutanud väljaanne Politico. Kuigi liitlased nõustuvad, et Ukrainat ei saa praegu NATO-sse võtta, on eriarvamusi selle kohta, kas allianss peaks lõpliku liikmelisuse lubaduse konkreetsemaks muutma ja millised peaksid praeguses etapis välja nägema NATO suhted Kiieviga.

Ukraina taotles NATO-ga liitumiseks "kiirendatud ühinemist" juba septembris. Kuna alliansi liidrid valmistuvad juulis Leedus toimuvaks tippkohtumiseks, avaldab Kiiev survet liitlastele, et nad teeksid tippkohtumisel konkreetse avaliku žesti, milles kinnitavad, et Ukraina läheneb liikmelisusele.

"NATO peaks tegema poliitilise otsuse Ukraina liitumise ajakava esitamiseks kas Vilniuse tippkohtumisel suvel või 2023. aasta lõpuks," kirjutas Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba aprillis ajakirjas Foreign Affairs avaldatud essees. Artiklis nähakse Ukraina jõupingutusi veenda lääne institutsiooni oma kõhklustest üle saama.

Washington ja mõned Lääne-Euroopa pealinnad on seni suuresti eelistanud liikmelisuse arutelust hoiduda ja keskenduda suurel määral Ukraina relvajõudude praktilisele abile. Mõned idapoolsed NATO liitlased soovivad aga näha, et Ukraina saaks Vilniuses tugeva signaali ning looks alliansi ja Kiievi vahel tihedamad institutsionaalsed sidemed.

"Soovime näidata üles tugevat poliitilist tahet," ütles EPP Poola delegatsiooni juht Andrzej Halicki hiljutises intervjuus Politicole. Küsimusele, miks EPP deklaratsioon oli oluline, vastas ta: "Suurim rühmitus mõjutab teisi. Kui oleme tugevad ja sihikindlad, järgivad teised EPP eeskuju."

EPP fraktsiooni esimees Manfred Weber ütles teisipäevases avalduses, et allianss peab valmistuma Ukraina "liikmesuse perspektiiviks" niipea, kui sõda lõpeb.

"Me ei kujuta pärast sõda ette Ukrainat väljaspool Euroopa julgeolekuarhitektuuri," ütles Weber ja lisas, et "juulis Vilniuses ja järgmisel aastal Washingtonis toimuvatel NATO tippkohtumistel peame parandama mineviku vead."

Ametnike sõnul ei ole NATO-s veel üksmeelt selles, milline täpne sõnum Vilniuse tippkohtumisel Ukrainale edastatakse, kuid arutelu areneb.

"Mõni kuu tagasi tundusid asjad tõesti ummikus," ütles üks Ida-Euroopa kõrge diplomaat, kes soovis jääda anonüümseks. "Nüüd tundub, et on huvi pakkuda Kiievile midagi sisulist ka poliitilises mõõtmes," ütles diplomaat.

NATO tippkohtumine Vilniuses toimub 11.-12. juulil.

EPP on Euroopa Parlamendi suurim fraktsioon ning selle liikmesparteide liikmed moodustavad suurima osa Euroopa riikide valitsusjuhtidest.