Ka Eesti juhtide välisvisiitide kulud tasub mõnikord vastuvõtja

Eesti riigijuhtide välisvisiitidel maksab mõnikord kulud ka vastuvõttev pool, ütlesid ERR-ile presidendi, peaministri ja välisministri esindajad ning riigikogu väliskomisjoni esimees. Reisikulude teema on muutunud teravaks Euroopa Liidu institutsioonides, kuna avalikuks on saanud mitu juhtumit, kus nende juhtide reisi eest on tasunud vastuvõtja.
"Peaministri visiitide kulud, mis on seotud töökohustuste täitmisega, kaetakse riigikantselei eelarvest. Euroopa Ülemkogul osalemise sõidukulud hüvitatakse Euroopa Liidu eelarvest," ütles valitsuse pressiesindaja Sten Otsmaa.
Ta tõi välja, et peaminister Kaja Kallase ametis oldud aja jooksul – alates 2021. aasta jaanuarist – on riigikantseleile EL-i eelarvest tasutud Kallase sõidukulude eest 85 555 eurot.
"Peaministri ametlike visiitide puhul katab kutsuja ehk teise riigi valitsus kutsutava kohapealsed majutus- ja transpordikulud vastavalt protokollilisele kokkuleppele ja rahvusvahelisele tavale," lisas Otsmaa.
Sarnane oli ka presidendi kommunikatsiooninõuniku Indrek Treufeldti vastus ERR-ile: "Riikidevahelises suhtluses on kombeks, et mida kõrgem on visiidi tase, seda rohkem kulusid kannab vastuvõtja."
Ta lisas, et riigiti on siiski kulude suurus ja nende katmise traditsioonid erinevad.
Ka välisministeeriumi esindaja tõi välja sõidukuludega seotud erandid, mis puudutavad Euroopa Liiduga seotud välisvisiite. "Näiteks hüvitatakse ministri lähetuste sõidukulud Euroopa Liidu Nõukogu kohtumistele. Täpselt samadel alustel hüvitatakse ka osad sõidud eesistuja riigi korraldatud töökohtumistele," ütles ministeeriumi pressiesindaja Brent Pere.
Muude kulude katmise jättis välisministeeriumi esindaja täpsustamata.
Teema võttis kokku riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson: "Euroopa Komisjoni volinike ja ametnike reiside eest tasumist saab seostada lobby-tegevusega ja nende mõjutamisega oluliste otsuste vastuvõtmisel. Me oleme küll Euroopa Liidu ja NATO mõjukas liige, aga ma arvan, et meie erikaalu tõttu me ilmselt siiski ei ole väga põnev sihtriiki lobby tegemiseks."
Mihkelsoni sõnul on riigikogus välislähetuste kord päris hästi paigas, kuigi kindlasti on ka juhtumeid, kus vastuvõttev pool soovib maksta vastuvõtukulusid – näiteks kui mõnda riigikogu liiget kutsutakse kusagile esinema.
"Lisaks on riike, kus on traditsioon, et võõrustav riik tasub külaliste ööbimise ning lõuna- ja õhtusöökide kulud ning samas eeldab sama ka Eestilt, kui nemad meile peaks külla tulema," märkis Mihkelson.
Reisikulude katmise teema tõusis laiemalt päevakorda, kui veebiväljaanne Politico teatas veebruaris, et Euroopa Komisjoni juhtiv transpordiametnik Henrik Hololei nõustus Katari valitsuse pakutud tasuta lennupiletitega ajal, kui tema alluvad rääkisid riigi esindajatega läbi lennunduslepingu detaile.
Hiljem paljastas sama väljaanne, kuidas mitu Euroopa Komisjoni volinikku oli aktsepteerinud neid vastu võtnud riigi pakkumisega tasuda nende majutuskulud.
Sellega kõlab kokku ka Euroopa Parlamenti raputav skandaal, mille keskel on mitu nädalat eeluurimisvanglas veetnud parlamendi endine asepresident Eva Kaili, keda koos kaastöötajatega kahtlustatakse Katarilt altkäemaksu võtmises.
Toimetaja: Mait Ots