"Pealtnägija": Eesti kõige osavam vähempakkuja
Ligi 42 miljoni eurosest kaitseväe sõidukite hooldushankest suurima tüki haukas ühemehefirma, kellel endal polnud ühtegi garaaži ega remondimeest. Kaitsevägi on praegu teenusega rahul, aga kriitikute sõnul on tegu potentsiaalse kobarkäki ja julgeolekuriskiga.
Miljarditesse ulatuvate kaitseostude taustal on vähem tähelepanu pälvinud, et kaitsevägi kuulutas juba enne Ukraina sõda välja kokku 250 miljonit eurot maksvad soomus- ja ratastehnika remondi- ning hooldushanked. Kõige kaugemale on jõutud just ratastehnika osaga, mida saadab aga asjatundjate kriitika, sest üle 40 miljoni maksva hanke võitis ühemehefirma, mille taga on endine kaitseinvesteeringute keskuse töötaja.
36-aastane endine riigiametnik ja nelja lapse isa Elmar Bergmann on ilmselt üks vabariigi osavaim vähempakkuja. Tänu hankereeglite virtuoossele tundmisele suutis ta mullu võita ligi 42 miljonit eurot väärt kaitseväe sõidukite remondihanke, omamata ise seejuures ühtegi remonditöökoda. Konkureerivate valdkonna asjatundjate sõnul õõnestab aga selline olukord pikas jooksus Eesti julgeolekut.
"Ma arvan, et see lugu on eetiliselt vale. Ilmselt hanke korraldajal oli see üks tööõnnetus," ütles koostööpartner Toomas Raid.
"Kus auto parasjagu paikneb, mis seisus ta on, mis kvaliteediga seda remonditakse? See on tegelikult riigikaitseliselt minu arust äärmiselt kriitiline," nentis Bergmanni konkurent Raul Põdersalu.
Saamaks aru, palju on hetkel kaalul, tuleb minna ajas poolteist aastat tagasi. 2021. aasta oktoobris, kui sõjaoht Ukrainas oli veel üpriski teoreetiline, kuulutas riigi kaitseinvesteeringute keskus ehk lühemalt RKIK välja kaks ülisuurt Eesti kaitseväe ja kaitseliidu sõidukite remondihanget. Lepingute kogupikkuseks määrati seitse aastat ja eeldatavaks mahuks veerand miljardit eurot, millest ligi 42 miljonit moodustas ratastehnika hange.
"See pani turu korralikult kihama, sest sellist hanget sõidukite remondi puhul väga ei ole," lausus Põdersalu.
Selguse mõttes – ratastehnika alla ei kuulu tankid või muu soomustehnika, vaid sõidu- ja veoautod. Seetõttu said hankel kaasa lüüa ka töökojad, kes seni tegelenud ainult tsiviilsõidukitega. Hanke korraldaja, RKIK-i sõidukite, tehnika ja logistika kategooriajuhi Erko Sepri sõnul mängiti senised remondi ja hoolduse põhimõtted ümber, sest eelmise hanke partneritega oli probleeme.
Praktikas tähendas seda, et osa tehnikaühikuid lihtsalt seisid ja ootasid remondijärjekorras. Seal oli päevadest kuni kuudeni, isegi vahest pikemalt," ütles Sepri.
"See paistis välja paraadide puhul, kui need autod või sõidukid, mis osalesid, olid kaunis ebaühtlase kvaliteediga värvitud. Osa läikivad, osa kirjud. See töö kvaliteet oli suhteliselt kõikuv," lausus Põdersalu.
RKIK soovis leida vähemasti seitse partnerit, kellega sõlmida raamleping, mis tähendab, et vastavalt töö iseloomule selgub nende hulgast, kes konkreetse tellimuse lõpuks täidab. Hankele tuli 15 pakkujat, nende seas Eesti üks suurem keretööde tegija Hiteh Autoteenindus, kes esitas ühispakkumuse koos kahe partneriga.
Põdersalu omab pikaajalist kogemust nii riiklikult tunnustatud eksperdi kui ka Eesti kaitseväe sõidukipargi hooldajana. Kui hanke tulemused mullu kevadel avalikustati, ei uskunud ta oma silmi.
"Meilboksi tuli meil ja esimene signaal oli see, et kuule, et midagi on valesti, et kuidas saab ettevõte, kes ei tegele autode remondiga ja kellel pole isegi töötajaid, kellel ei ole majandusaasta aruannet esitatud, olla igal pool esimene?" rääkis ta.
"Nii mõnedki inimesed ütlevad, et ma olen turusolkija selles mõttes. Mis seal salata, võib-olla mõnel juhul olen, aga üldiselt – ega konkurentsi tulek turule ei olegi kellelegi meeldiv," ütles Bergmann.
Konkurentidele on pinnuks silmas peamiselt kaks asja. Esiteks, Bergmann töötas veel hiljuti RKIK-is ehk samas riigiasutuses, kes hanke korraldas. Ja teiseks, tänu sellele taustale tundis ta hankemenetluse peensusi ja oskas esitada virtuoosse, konkurentide sõnul lausa blufihõngulise pakkumise.
"Defrem, Elmar Bergmani isikus, on ennekõike hankespetsialist. Tunneb seda valdkonda ilmselgelt oluliselt paremini, kui kõik need hankes osalenud ettevõtted kokku," märkis Raid.
Bergmann töötas varem bussifirmas Sebe ja militaartehnikaettevõttes Milrem, kus tegeles masinapargi hoolduse ja arendusega. 2018 siirdus ta kaitseväe toetuse väejuhatusse ja edasi RKIK-i, kus töötas maismaasõidukite kategooria tooteinsenerina. Väga lihtsalt öeldes koostas Bergmann riigihangete tehnilisi dokumente. 2021. aasta algul siirdus Bergmann erasektorisse ja asus noolima riigihankeid samas valdkonnas, kus varem töötas.
"Mis seal salata, natuke kaalukausiks oli see, et kaks suurt hanget – ratastehnika remondi- ja hooldushange, teine soomustehnika remondi- ja hooldushange – olid tulemas. Pangalaen tahab maksmist ja nii edasi, kui tuled töölt ära, siis sa pead ju leidma mingi muu tegevuse. Lukksepaks ma ennast väga ei oleks ette kujutanud Pärnu linnas, nii et miks mitte tegeleda valdkonnaga, kus sa oled juba aastatepikkust enesekindluses saanud," rääkis Bergmann.
Kui vaadata, milliseid hankeid Bergmanni osaühing Defrem on viimase 12 kuu jooksul võitnud, on tema ampluaa kirju nagu sõdurivorm: alustades raudbetoontoodetest ja DAF tüüpi veoautode varuosadest ja lõpetades politsei kriminalistikavahenditega.
"Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka riigihanke võit," nentis Bergmann.
Senistest suurim pirukas oli aga ligi 42 miljoni eurone ratastehnika remondi ja hooldushange. Ühelt poolt kinnitab Bergmann, et tal ei olnud konkurentsieelist tänu kaitseväe saladuste teadmisele, vaid võidu tõid asjatundlikkus ja hoolas arvutamine. Teisalt juhivad konkurendid tähelepanu, et Bergmanni pakkumine on viisakalt väljendudes loominguline, alustades kas või sellest, et tal endal pole ühtegi töökoda.
Minu pluss võib-olla oligi see, et mul ei olnud seda survet, et ma pean, nui neljaks, midagi võitma, selleks et mul töökoda töötaks. Mul on lepingud. Riskivabad lepingud," ütles Bergmann.
Kokku ligemale 5000 kaitseväe ja kaitseliidu sõiduki hooldus- ja remondihanke tingimused nõudsid, et pakkujal peab olema 2,3 miljonit eurot käivet viimase kolme aasta jooksul, riiklikult atesteeritud spetsialistid, tasemel töökoda ning varasem kogemus veokite remondis. Pool aastat enne hanget loodud Defrem laenas piltlikult öeldes need võimekused kokku ehk kaasas enda pakkumusse firmad, kellel olid nõuded täidetud.
Oleme selged – konsortsiumid ja ühispakkumised on hangetel täiesti lubatud ja levinud nähtus. Tagantjärele selgus ka teine osav nipp, millega Defrem vanu tegijaid edestas. Nimelt polnud tema tunnihind odavam ega tööde täitmise tähtajad lühemad, otsustavaks sai hoopis transpordihind, millega Defrem autosid töökotta ja tagasi sõidutab – täpselt kolm eurosenti otsa kohta.
"Sisuliselt sisestades seda, et ta toob auto ära ükskõik, mis Eesti punktist kolme sendiga, tõsteti ta selles tabelis nii ette, et see, mis tunnihinda ta tegelikult pakkus, see pole enam oluline," märkis Põdersalu.
RKIK-i sõidukite kategooriajuht Sepri sõnul on kõnealuse lepingu raames tänaseks remonditud 1700 kaitsejõudude autot ja neist ligi 900 tegi korda Defrem ehk Bergmanni firma tegi üksi rohkem töid kui kuus ülejäänut firmat samas raamhankes. Sepri sõnul on kaitsevägi tema töö kvaliteediga seni igati rahul.
"Töö ja kvaliteet on paranenud, meil on masinate järjekorrad kadunud. Põhimõtteliselt on praegu kõik kaitseväel olevad masinad remonditud, töökorras ja mina näen siin ainult win-win (e. k. mõlemale poolele kasulik)," lausus Sepri.
Konkurendid ja teised koostööpartnerid näevad aga asja hoopis teisiti. Näiteks Pärnus asuv keretööde ettevõtte Autostock oli üks neist, kellele referentsidele ja volitustele Defrem hanget võites tugines. Ettevõte tegevjuhi Toomas Raidi sõnul loodeti saada kaitseväe näol stabiilne suurklient, aga kui tegelikuks tööks läks, jättis Bergmann ebausaldusväärse mulje.
"Kui tuli esimene hange üles eelmise aasta juuni lõpus, siis ta kirjutas kirja, kus ta pani meile ühe tabeli juurde ja kirjutas sinna juurde, et võta palju autosid ja soovitavalt soovin vastust täna õhtuks. Ma olin reisil. See on nii jabur;" lausus Raid.
"Me oleme neid autosid teinud siin aastaid ja teame, mida auto remontimine tähendab – mingi veoauto korralikult korda tegemine, kere, kapitaalremont – üle kuu pigem kaks. Ja kui sa võtad kümneid... Mis kvaliteediga seda tehakse ja palju neid teeb ja kas ka selle etteantud tähtaegadesse mahutakse?" lausus Põdersalu.
Need küsimused võivad jätta konkurentide norimise mulje, aga fakt on, et pärast seda kui Defrem kaotas Autostocki näol oma suurima tegeliku partneri tööde tegijana, hakkas Bergmann allhankijaid juurde otsima. Praegu teevad töid osalt üldse konkursilt välja jäänud firmad ja kohati kallimalt, kui nad ise hankel pakkusid.
"On juhtumeid olnud, kus töö võetakse tema partneri poolt, kes ära ei suuda seda teha ja siis annab omakorda veel kellelegi allhankesse, siis toimub lõpuks mitu allhanget," kirjeldas Põdersalu.
"Kui me võtame allhankijad ja Defremi kokku, siis me oleme üks suurema võimekusega remondi- ja hooldusettevõtteid üldse Eestis. Ega neid rasketehnika ettevõtteid (pole), kes suudaks samaaegselt sada ühikut teenindada," ütles Bergmann.
Ühelt poolt rõhutab Bergmann korduvalt, et on vaid vahendaja, kes pakub kaitseväele parimaid tingimusi, sest kombineerib osavalt soodsaid allhankijaid üle Eesti. Teisalt õnnestus "Pealtnägijal" välja peilida, et Defrem soetas aprilli algul Pärnumaal Tõusi külas endale kinnistu, kus asuvad nõukogudeaegsed töökojad.
Tagantjärele tunnistab Bergmann, et tegu on talle kuuluva alles hiljuti sisse seatud töökojaga, mida ta ei tahtnud "Pealtnägijale" näidata, sest ruumide olmetingimused on kesised. Mitme nädala jooksul, mil "Pealtnägija" temaga suhtleb, jätab Bergmann aga mainimata, et sealsetel lukkseppadel pole kõiki nõutavaid pabereid.
"Kes neid remondib /…/ kas nendesse autodesse peidetakse midagi. kas neid saboteeritakse? Või tegutsevad seal tõsised Eesti mehed, kes on ikkagi meie kaitseväe heaolu eest väljas. Kes neid remondib, seda teab härra Bergman ise," märkis Põdersalu.
Sepri kaitseinvesteeringute keskusest ütles, et halvemal juhul, kui Defrem ei saa hakkama, minnakse lihtsalt järgmise raamlepingus osaleva firma juurde.
Mitmed valdkonna ettevõtjad kardavad, et selline segadus ja salatsemine võib korduda ka viis korda suuremal soomustehnika hankel, kus Bergmanni firma samuti osaleb.
RKIK lubab lähiajal mingit auditit, et kontrollida, kas kõik autod remonditakse ikkagi seal, kus paberite järgi väidetakse ja kas kõigil töömeestel on vajalikud paberid olemas.
Toimetaja: Marko Tooming