Tuulikute ehitamisega veel alustatud ei ole, aga valmis on juba kaheksakilomeetrine tee, mis viib pargi ühest otsast teise.

"Kõik kokku teed on meil ligi 30 kilomeetrit teed, mida me siin ehitame. Tootsi suursood läbiv tee on umbes kaheksa kilomeetrit ja nüüd ta siis hakkab hargnema erinevatele pooltele, kus siis hakkavad tuulikud asetsema," rääkis Nordecon Betooni objektijuht Martin Mölder.

Suur töö vundamentide rajamisel seisab alles ees.

"Me oleme alustanud kahe vundamendi väljakaevega, aga vundamentidega veel alustanud ei ole. Aga vundamenditööd tuleb palju, sest vundamente on kokku 38. Võibolla märkimisväärne on see, et ühe vundamendi betooni maht, kui nendes tänaval nähtavatesse betooniautodesse see teisendada, see on umbes sada sellist," ütles Mölder.

Tootsist tuleb 255 MW tuulepargivõimsust, juurde tuleb kuni 75 MW päikesepark, nii saab sellest Baltikumi suurim energiatootmisala.

"2024. aasta lõpus peaks olema kõik töös. Tuleb siit umbes 10 protsenti Eesti energiatarbimisest. Kogu see ala hakkab siis tootma üle 700 gigavatt-tunni aastas, mis on märkimisväärne kogus ja abiks energiahindade vähendamisel," sõnas Enefit Greeni tuuleenergia valdkonnajuht Lauri Ulm.

Ulmi sõnul on piisavalt tuult elektri tootmiseks igal pool Eestis ning ei saa öelda, et Tootsi kuidagi erineks. "Aga kuna tuulikud tulevad Eesti kõige kõrgemad, siis kindlasti nad saavad kõige suurema tuule osaliseks. Tipukõrgus meil tuleb umbes 241 meetrit, ja tuulikulaba diameeter on 163 meetrit. Ei ole Eestis ühtegi nii suurt tuuleparki ehituses," rääkis Ulm.