Islandi pealinnas Reykjavikis kogunetakse kahepäevaseks tippkohtumiseks organisatsiooni juures, mis on peamiselt tuntud selle pärast, et seda aetakse tihti segi Euroopa Liidu nõukoguga.

Euroopa Nõukogu näol on tegemist 46 liikmega organisatsiooniga, kuhu kuulub ka 19 Euroopa Liidu välist riiki. Selle kõige olulisemateks saavutusteks on Euroopa inimõiguste konventsiooni koostamine ning selle raames ka Euroopa Inimõiguste kohtu asutamine. Suuresti pälvibki organisatsioon tähelepanu just inimõigustega seotud küsimustes.

Tippkohtumise formaadis on koos käidud neljal korral ning väga ebaühtlaste vahedega. Viimati kohtuti aastal 2005 Poolas Krakowis. Põhjust, miks just nüüd taas kogunetakse, ei tasu ka kaugelt otsida. Loomulikult on selleks Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu.

Kui Venemaa 2014. aastal Krimmi annekteeris, siis peatati riigi hääleõigus organisatsioonis, ent 2019. aastal see taastati. Eelmise aasta märtsis visati nad lõplikult välja. Seekordsel tippkohtumisel võiks Ukraina sõja seisukohast olla kaks olulist tulemust, millest rääkis esmaspäeval ka Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.

"Arutame Reykjavikis, kuidas panna Venemaa vastutama. Mina kavatsen tugevalt toetada spetsiaalse tribunali loomist, et Venemaa agressioonisõda kohtu ette tuua. Arutame samuti sõjakahjude registri loomist Haagis. See oleks esimene, aga väga oluline samm Venemaalt kompensatsiooni saamiseks," sõnas von der Leyen.

Lisaks temale peaksid kõrgete külalistena kohale sõitma ka näiteks Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja Suurbritannia peaminister Rishi Sunak. Suuresti on see kõik siiski eelmäng selle nädala lõpus Jaapanis Hiroshimas toimuvaks G7 riikide tippkohtumiseks, kus võidakse Ukraina sõja seisukohalt teha juba tõeliselt olulisi otsuseid.