"Ei usu. Selle otsuse me kindlasti võtame vastu (teiste samameelsete riikide – toim.) saadikutega ühiselt ja vaatame, kuhu see kõik liigub, aga ma praegu küll ei näe, et see oleks võimalik," ütles Hanso vastuseks ERR-i küsimusele, kas Eesti võtab oma saatkonna hoonelt maha Ukraina lipu.

Hanso ütles, et Eesti oli esimene riik Pekingis, mis oma saatkonnale Ukraina lipu eelmisel aastal pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale heiskas.

"Ma olen väga uhke, et meie toonane suursaadik Andres Unga andis korralduse, nii nagu need uudised tulid, kohe hankida Ukraina lipp, mis suudeti teha väga kiiresti tänu Ukraina saatkonnale ja kõigile teadaolevalt oli Eesti Vabariik esimene, kes tõmbas Ukraina lipu kohe 24. veebruaril Eesti, Islandi ja Euroopa Liidu lipu kõrvale üles. Meiega paikneb ühes hoones Islandi saatkond, sestap ka Islandi lipp," rääkis Eesti diplomaat.

Pärast seda on kõik Euroopa Liidu riigid oma saatkondadele ka Ukraina lipud kinnitanud, lisas ta.

"Väga paljudel on suured tablood ja ekraanid, kaasa arvatud näiteks Euroopa Liidu esindusel, mis on tänava poole suunatud, mis on saatkonna hoone küljes ja kust saab edastada ükskõik milliseid sõnumeid. Kaasa arvatud väga paljudel puhkudel lehvib seal just nimelt seesama Ukraina lipp. On ka Euroopa Liidu ja NATO väliseid riike, mis seda sümboolikat Pekingis avalikult kasutavad ja tõesti see on kõigile ja kõigele näha. Väga paljud saatkonnad kasutavad öösel värvilahendusi, valgustades oma seinu just nimelt Ukraina lipu värvidega," ütles Hanso. "Selline avalik Ukraina toetamine Pekingi linnaruumis on täiesti olemas ja tavaline," rõhutas ta.

Hanso rääkis ka sellest, et tänavusel vabariigi aastapäeval, mis on ka Ukraina sõja aastapäev, kutsus ta Eesti saatkonda kokku kõik NATO suursaadikud, Ukraina esindaja ning ka Soome ja Rootsi saadikud, ning paljuski oli see Ukraina teemadel.

Hanso ütles, et kuna ta asub hetkel Eestis, siis ta on ainult muudest allikatest kuulnud, et Hiina võimud on lipu eemaldamise nõude esitanud. "Aga eks see on ikka ühtne, et kui kutsutakse üles midagi eemaldama, siis see ei puuduta ainult ühte, vaid kõiki saatkondi, kaasa arvatud ka kindlasti meid. Eks me võtame Euroopa Liidu ja NATO saadikutega selle teema ette, aga igaks juhuks tuleb ka Hiina välisministeeriumile meelde tuletada, et Eesti Vabariigi suursaatkond on Eesti Vabariigi territoorium," rääkis suursaadik.

Tema sõnul on kindel eeltingimus lipu äravõtmiseks sõja lõpp: "Sõda võib ära lõppeda, siis võtame maha. Ja me teame, kuidas seda sõda saab lõpetada: Venemaa peab lahkuma Ukrainast ja naasma oma endistesse piiridesse, siis võime hakata seda arutama."

Tsahkna: see on meie otsustada

Välisminister Margus Tsahkna ütles ERR-ile, et Ukraina lipu eemaldamine saab olla ainult Eesti enda otsus.

"Ma olen kindel, et nii nagu lehvis eile vikerkaarevärviline lipp [Eesti] Hiina-saatkonna peal, lehvib seal ka Ukraina lipp. See on meie otsustada, mis lipud lehvivad meie territooriumil ja meie saatkondadel üle maailma," ütles Tsahkna.

Küsimusele, kas lipp võidakse Hiina nõudmisel maha võtta, vastas välisminister: "See on meie otsus. See oleks täiesti arusaamatu. Me näitame oma solidaarsust."

Eesti välisministeeriumi pressiesindaja  Kersti Meresma ütles neljapäeval ERR-ile, et Hiina välisministeerium on palunud kõikidel Pekingis asuvatel diplomaatilistel esindustel austada Hiina seaduseid ja regulatsioone, sealhulgas Viini konventsiooni ja rahvusvahelisi kokkuleppeid. "Hiina ametnikud ei ole Eesti suursaatkonna poole Pekingis pöördunud palvega eemaldada Ukraina lipp," lisas Meresma.

Uudisteagentuur BNS vahendas Prantsuse agentuuri AFP teadet, et Hiina võimud olevat sel nädalal käskinud mitme lääneriigi Pekingi saatkonnal eemaldada poliitilised sõnumid ja sümboolika, nagu näiteks need, mis väljendavad toetust Ukrainale. Euroopa saatkondade allikate sõnul tuli sel nädalal Hiina võimudel käsk "poliitilised sõnumid" kõrvaldada. Kõik ütlesid, et keelduvad ega muuda oma poliitikat, vahendas BNS.

Üks diplomaat arvas, et Hiina nõue võib olla seotud ka rahvusvahelise homo-, bi- ja transfoobia vastase päevaga, mille puhul on mõnel pool heisatud vikerkaarelipud. Ametnik ütles AFP-le, et saatkond peab Viini konventsioonist rangelt kinni. "Seetõttu ei ole meil põhjust sellele noodile reageerida ega oma kuvapoliitikat muuta."

Diplomaatiliste suhete Viini konventsioon ütleb, et saadikud ei tohi sekkuda võõrustajamaa siseasjadesse, kuid ei keela otseselt poliitilise sisuga väljapanekuid saatkondade seintel.

Hiina püüab näidata end Ukraina konfliktis erapooletuna ja on kutsunud sellele poliitilist lahendust leidma.

***

Täispikka usutlust Eesti suursaadikuga Hiina Rahvavabariigis Hannes Hansoga saab kuulata Vikerraadios reedel kl 14.05 algavas saates "Reedene intervjuu".