"Kriis algas akuutsel kujul 2020. aasta märtsis nende meetmete tagajärjena, mida võitluses koroonaga rakendati," ütles Pajula. "2020 oli 2008 steroididel ja 2008. aasta [ülemaailmne rahanduskriis] oleks äärepealt tõmmanud maailma rahandussüsteemi külili."

Pajula tõdes, et Eesti oma riigivõla koormuse numbritega ei ole selles vaates kõige halvemas kohas, kuid see pole kõige olulisem olukorras, kus kõne all on rahvusvahelise rahandussüsteemi stabiilsus. "Võib juhtida, et ühel hetkel meil pole juurdepääsu rahvusvahelisele laenuturule sellisel kujul nagu oleme harjunud," selgitas ta.

Pajula polnud nõus vaatega, mis asetab vastutuse Eesti eelarvedefitsiidi kasvu eest üle-eelmisele Jüri Ratase juhitud valitsusele. "Eelmist valitsust enne valimisi juhtis ju [Kaja] Kallas, mis rehkendusega see Ratas nüüd süüdi on?" küsis ta.

Pajula kordas samas, et üle kogu maailma reageeriti epideemiale samamoodi ning eelkõige on küsimus võimalikust USA dollari kriisist.

"Olen võrrelnud toimuvat olukorraga, mis juhtus 1980. aastate lõpus sotsialistliku majandussüsteemiga. Moskvas kestis matuste hooaeg kolm aastat," märkis Pajula viidates järjest surnud Nõukogude Liidu juhtidele. "Ma ei ole vist ainus, kellele [Joe] Biden meenutab tuunitud [Konstantin] Tšernenkot, USA võib olla perestroika künnisel."

"Paneme ennast tagasi aastasse 1982. [Leonid] Brežnev on veel pukis ja 12 aasta pärast on Venemaa väed Eestist läinud, kes oleks võinud seda ette kujutada?" rääkis Pajula. "Arvan, et oleme praegu just sellise üleminekuperiooodi künnisel ja kellelgi ei ole aimu, kuhu see meid kannab. Mõned peavad tegema näo, et nad teavad, aga minul ei ole seda kohustust."

Vastuseks küsimusele, kes on süüdi, kas keskpangad, ütles Pajula, et süüdi on "lugu, milles me elame, totaalne sõda surmaga".

Pajula tsiteeris USA presidendi Ronald Reagani nõunikku, kes ütles, et selleks, et üldse eelarvekriisi vältida, tuleb saada meditsiinikulud kontrolli alla: "Laialdase kriisi põhjuseks on need alusoletused, millele on rajatud tänapäeva industriaalne meditsiin."

Pajula märkis ka, et ohus on demokraatia tulevik. "Pärast koroonapasse me oleme täiesti teistsuguses õiguslikus olukorras. Kõik on võimalik," põhjendas ta.

"Kuidas vältida aeglast libisemist türannia poole? Need kaks viimast aastat näitasid, mis kõik on võimalik. Diktatuurioht on järjest reaalsem," lisas Pajula.