Hiiumaalt pärit aida lauda rait süüdati 2. veebruaril 1987. aastal, 35 aastat pärast põlengut otsustati hoone taas üles ehitada, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kui vabaõhumuuseumi teised hooned on üle Eesti kokku toodud, siis rait tuleb nullist üles ehitada ja seda väga lihtsal põhjusel, juba 1974. aastal oli selline rannarootsi mõjutustega aitade ja lautade kompleks haruldane.

"Võite isegi arvata, et väga palju aega on mööda läinud ja kui see maja kaotab oma ülesande ja funktsiooni, jääb tühjaks, siis ta hakkab ju lagunema. Nii et ega Hiiumaalgi neid enam väga palju võtta ei ole," ütles Eesti Vabaõhumuuseumi näituse kuraator Maret Tamjärv.

Rait on küll mandril püsti pandud, kuid hiidlaste rahustuseks saab öelda, et katuseroog on pärit samast Haldi külast, kus hoone isegi ja ka katusemeistrid on hiidlased. Kui mandriinimesele tundub ehitis pisut kõver, siis Tamjärve sõnul omal ajal Hiiumaal just nii pööruga ehitatigi.

"Hiiumaal oli kombeks, et igal loomaliigil oli oma ruum või nihukene laut, vastavalt vajadusele. Nii nagu talupere edenes, siis seda majagi juurde ehitati ja selle hoone kogupikkus on 55 meetrit," rääkis Tamjärv.

Hoone koosneb 10 ruumist, millest kuus on laudad. Läku talul, kust rait on pärit, oli omal ajal 40 hektarit maad, põldu, sellest küll vaid kolme hektari jagu, aga näis talul jaguvat, sellest annab tunnistust aitade suurus.

Eesti Vabaõhumuuseumi juht Tanel Veeremaa ütles, et hoone võetakse aastaringsesse kasutusse ning elama tulevad sinna ka loomad. "Nii et meie loomad saavad endale paremad elutingimused," sõnas ta.

02:24:15 Kas see tähendab seda, et kui mõni lüpsja Tallinnas on töötu, siis ta võib ennast tulla pakkuma, sest ometigi tuleb vabaõhumuuseumisse lehm? 02:24:22

02:24:26 Lehma kohe kindlasti ei tule, aga meil muusuemis on täitsa mitmed loomad juba olemas ja tuleb uusi loomi juurde ka. 02:24:31

Ainulaadne lauda-aida-rait peaks valmis saama sügiseseks koolivaheajaks.