"See tähendab kogu sektorile umbes kolme-neljamiljonilist lisakulu rahalises mõttes. Mida ta tähendab sisuliselt? Kindlasti Eesti riigile kehvemat ajakirjandust," ütles Rüütsalu.

Rüütsalu sõnul tuleks kõrgema maksumäära puhul kärpida nii investeeringuid kui ka personalikulu. "Välja arvutatult tähendab see Eestis umbes 100 ajakirjanikukohta. Nüüd on küsimus valitsusele, kas selles situatsioonis, kus me täna elame, läbi propaganda, maksustamata digihiidude jne, kas see on see koht, kust on õige kärpida kolm või neli miljonit, mis ühtegi auku riigieelarves kuidagi ei ravi," sõnas Rüütsalu.

Kaanehinna ja digitellimuste hinnatõus on olnud eelmisest aastast nii ehk naa, sest tõusnud on nii paberi kui ka lehe trükkimise hind ja alampalga kasvuga on kasvanud tööjõukulud kogu sektoris, ütles Rüütsalu.

"Kui vaatame Ekspress Grupi käibe tõusu, siis see on aastaga olnud 20 protsenti esimeses kvartalis ja meie puhaskasum on jäänud samale tasemele. See näitab, millise surve all me juba täna oleme," märkis ta.

Rüütsalu sõnul on võimalikku maksutõusu esitatud tehnilise probleemina, kuid ta heitis ette, et sektoriga seda läbi arutatud ei ole.

"Tegelikult on olemas mitte ainult kaks soodusmaksumäära, vaid on võimalik kasutada ka n-ö supermaksumäära, mis on vahemikus null kuni viis. Väga paljudes Euroopa riikides, 33 riigi seas üle poolte on viis või alla selle käibemaksumäär, null on juba viies riigis. Kui 2021 detsembris Euroopa Liit muutis käibemaksu direktiivi, mis lubas justnimelt ajakirjandusele kehtestada null maksumäära, siis see olekski meie ettepanek," rääkis Rüütsalu.

Rüütsalu sõnul on juba aastaid toimunud ebaõiglane konkurents, kus digihiiud viivad Eestist välja maksuvabalt aastas ligikaudu 400–500 miljonit eurot. "Kohalikule ajakirjandusele soodusmaksumäär ei ole mingi vastutulek, see on ainus, mida üldse saab teha."