Kristlased pidasid nelipühade esimest püha
Kristlased peavad pühapäeval nelipühade esimest püha, mis tähistab kristliku kiriku sünnipäeva. Eestis on nelipühade esimene püha riigipüha.
Nelipühad on kristlik püha, millega tähistatakse Püha Vaimu läkitamist ja esimeste kristlaste ristimist Jeruusalemmas. Ja nende pühade sisuks on tarkus, südikus ning üksteisemõistmine, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Eesti katoliku kiriku piiskop Philippe Jourdan ütles, et kõikide kristlaste jaoks on see väga tähtis, sest see on seotud Püha Vaimuga. "Katoliiklaste jaoks see on eriti tähtis päev, sest väga sageli paljudes kohtades antakse sellel päeval see sakrament, mida meie nimetame kinnitamiseks. See on sakrament, mida inimesed võtavad alati vastu suure rõõmuga," sõnas Jourdan.
Arvatakse, et pühade eestikeelne nimetus nelipühad tuleb sellest, et neid pühi jätkus neljale päevale – 1., 2., 3. nelipüha ja siis suvine palvepäev. Nelipühadeks tuuakse kirikusse ja ka koju kaseoksi ja kaski. Rahvakalendris tuntakse seda suvistepühana. Suurimas Eesti luterikoguduses, Kaarli koguduses oli pühapäeval heategevuslik laat.
"Nelipüha on ka just nagu kogukonna alguse saamise sündmus, kristliku kogukonna alguse saamise sündmus. Miks mitte seda kogukonna sündimise hetke tähistada ühe toreda kogukonna sündmusega," ütles EELK Kaarli koguduse diakon Meelis Holstig.
Heategevuslikul laadal koguti raha selleks, et osta Kaarli gümnaasiumile ja lasteaiale raamatuid.
"See on väga valus teema koolidel praegu. Kirjanduse hinnad on väga üles läinud ja ega seda õppekirjanduse raha tuleb väga hoida ja koguda," lausus Kaarli gümnaasiumi direktor Signe Aus.
Kaarli lasteaias ja gümnaasiumis käib kokku ligikaudu 300 last.
Toimetaja: Aleksander Krjukov