Erakoolid tegid haridusminister Kristina Kallasele pöördumise seoses murega, et eraüldhariduskoolide majanduslik olukord on keeruliseks muutunud ja on tekkinud esimesed erakoolide sulgemise signaalid.

Eesti eraüldhariduskoolide ühenduse esimees Ahto Orav ütles ERR-ile, et konkreetseid näiteid erakoolide kohta, kes hakkaks uksi kinni panema, ei ole tal tuua, kuid pigem on tegu väikeste koolidega, kes ühel hetkel ei pruugi enam jaksata tegutseda.

"Kui kuskil oli näiteks koolimaja gaasiküttel, ei saanud seda ju lahti ühendada. Kui sul ümbritsev keskkond dikteerib hinnad, aga sa ise ei saa hindu muuta, näiteks poole aasta pealt õppemaksu muuta, siis tekivad lõtkud sisse. Vaja on läbi mõelda, mis teha saab," lausus ta.

Erakoolide mured ei tulene Orava sõnul aga üksnes kiiresti kerkinud kuludest, vaid küsimus on ka protseduurides ja rahastamisprojektides. Ka koostöö kohalike omavalitsustega on koolidel erinev ja reguleerimata alasid on väga palju.

"Ka koolivõrgu mõiste on muutumas, kohalike omavalitsuste piirkonnas tegutsevad lisaks erakoolidele ka riigikoolid," tõi ta näite küsimustest, mida peaks uuesti läbi mõtlema.

MTÜ Eesti eraüldhariduskoolide ühendus, Eesti kristlike erakoolide liit ja Eesti vabade waldorfkoolide- ja lasteaedade ühendus soovivad oma murede üle ministeeriumiga põhjalikumalt nõu pidada ja tegid ettepaneku, et nende esindajatest ja ministeeriumi spetsialistidest pandaks kokku töörühm.

Samuti tahavad erakoolid, et töötataks välja pearahade indekseerimise süsteem või mingi muu sarnane lahendus, mis tagaks, et haridustoetused vastaksid tegelikele oludele.

Möödunud sügisel teavitasid erakoolid oma muredest ka toonast haridusministrit Tõnis Lukast ja nimetasid enda suurima probleemina tegevuskulude toetuse arvestamist umbes 1,5-aastase nihkega. Kuna kulud vahepealsel aastal kiiresti kasvasid, ei olnud need tegelike oludega vastavuses.

Teema jäi Orava sõnul õhku, sest lähenesid valimised ja siis vahetus minister, kuid nüüd tahavad nad sama koha pealt edasi minna. Kuna kulude foon on viimastel aastatel drastiliselt muutunud, samas kui rahastamissüsteem on jäänud stabiilseks ja riik on suunatud pigem kulude kokkuhoiule, siis on küsimus selles, kuidas koolivõrku tervikuna vaadata.

"Mingisugust nõudmist, intriigi või vastasseisu ei ole, sest sellel poleks mingit mõtet," rõhutas ta. "Kui olud muutuvad, on vaja ka protsessid üle vaadata. Me ei lähe midagi nõudma, tahaks arutada pikka plaani, kuidas edasi."

Erakoolid tõdesid, et võrreldes möödunud sügisega on probleemid veelgi keerulisemaks muutunud ja nad loodavad haridusministriga lähiajal kohtuda.