Pikalt muutumatuna püsinud pandipakendi hind ei tõuse ka lähiaastail
Eesti on pakendite liigiti kogumisel ja ringlusse võtmisel eesmärgist tugevalt maas, erandiks on vaid pandipakendid, mille kokkukogumise sihtmäärad on juba ammu täidetud. Samas on joogipakendi eest makstav pandiraha püsinud muutumatuna kümme aastat ning keskkonnaministeerium ei tõtta seda ka tõstma.
Eestis jõuab ringlusse vaid 30 protsenti jäätmetest, kuigi juba kahe aasta pärast tuleb saavutada tagastusmääraks 55 protsenti. Hästi on siin seni vaid pandipakendi tagastamisega, sest selle eest saab inimene raha vastu.
"Kümnest Eestis müüdud pandipakendist üheksa tuleb tagasi ringlusesse. Nii et meie tagastusprotsendid on 90 lähistel. Ja need on selgelt olnud stabiilselt ühed ja samad," ütles Pandipakendi kommunikatsioonijuht Kerttu-Liina Urke.
Pudeli eest saab automaadist tagasi kümme senti ja nii on see püsinud muutumatuna juba kümmekond aastat.
Mariliis ja tema elukaaslane käivad taarat regulaarselt ära viimas. Taararaha läheb pulmafondi.
Mariliisi hinnangul on praegune pandisüsteem pigem motiveeriv. "Igatahes seda taarat niikuinii kogu aeg koguneb. Kui selle eest juba natukenegi midagi saada on, on see tegelikult väga positiivne. /.../ Klaastaaraga nagu šampuse- ja veinipudelid erilist midagi teha ei saa, siis need lähevad klaastaarasse," rääkis ta.
Taara tagastamine hoogustus käesoleva aasta algusest, kui inflatsioon hakkas inimeste rahakotti järjest suuremat auku sööma. Muidu aga on taara tagastamine püsinud aastaid regulaarselt samal tasemel, mistõttu ei näe Pandipakend põhjust pandi kümnesendist hinda tõsta.
"See number on hetkel piisav. Kui me vaatame eesmärke, mis meil on seatud, siis aastaks 2029 see peabki olema 90 protsendi lähistel," ütles Urke.
"Lähiaastatel kindlasti, ma julgen praegu prognoosida, pandiraha ei tõuse. Sellepärast, et pole lihtsalt statistilist õigustust sellele. Juhul, kui hakkavad mingil põhjusel tagastusprotsendid väga oluliselt langema, siis tasub selle peale mõelda, aga ikkagi, pandisüsteem on ju välja mõeldud selleks, et hoida keskkonda, mitte selleks, et hoida raha ringluses," selgitas ta.
"Me ei ole tegelikult praegu aktiivselt arutamas, kas seda pandihinda tõsta või mitte ja seda peamiselt kahel põhjusel. Esiteks see, et see hind peab olema piisav, et motiveerida inimest tagastama seda pakendit," ütles keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse juht Sigrid Soomlais.
Teine põhjus peitub tootjates, kes pole hinnatõusu küsinud.
"Tegemist on tootjavastutuse süsteemiga ja seda süsteemi rahastavad tootjad teiselt poolt, siis peab mingil hetkel olema valmis selleks signaaliks, kas see kümme senti katab kõik need vajalikud kulud ära. Seda signaali ootaks siis võib-olla ka tootjate poolt," rääkis Soomlais.
Juunis on valmimas uus riiklik jäätmekava. Selle jaoks analüüsitakse ka muude pakendite võimalikku liitmist pandisüsteemiga. Seni on see jäänud tootjate huvipuuduse taha.
Samuti vajaksid ümberseadistamist taaramasinad, sest joogipudelid pole alati standardse kujuga.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"