Järgmise aasta juuli algusest peaks Euroopa Liidu eesistujaks saama Ungari. Kuid Euroopa Parlament andis neljapäeval mõista, et õigusriigi probleemide tõttu see nii olema ei pea. Suure häälteenamusega vastuvõetud otsusel pole seaduse jõudu, ent teistel riikidel nõutakse seisukohta.

"Ilmselgelt liikmesriigid ise otsustavad nõukogu eesistumise üle, aga nagu tavaliselt ei ole nad julgenud teha ühtegi sammu, sest Euroopa Liidu nõukogu on koht, kuhu õigusriik läheb surema. Aga see maja (parlament) otsustab, kas ja kuidas teha koostööd nõukogu eesistumisega ja ma soovitan, et me võtame sellelt liha luudelt. Ei kulda ega karda. Me ei peaks pakkuma Orbanile poodiumit propagandaks," lausus Euroopa Parlamendi liige Sophia in `t Veld.

Kuivõrd nõukogus on arutlusel mitmed Ungari õigusriigiga seotud probleemid, siis kardavad parlamendiliikmed, et nad hakkavad oma positsiooni ära kasutama.

"Eesistujaks asjades, mis võib-olla on seotud selle sama teemaga. See on ju selge huvide konflikt. Nii et nad peavad ennast lihtsalt liigutama ja langetama selle otsuse, mis isegi ei vaja täielikku konsensust. Neli viiendikku ehk siis antud juhul 21 liikmesriiki, sest Ungari 27. ei lähe arvesse. See ei ole väga keeruline ülesanne. Mis nad seal istuvad?" lausus parlamendiliige Yana Toom.

Aga leidub ka neid, kelle hinnangul on see suurepärane malakas Viktor Orbanile, et müütilist võitlust Brüsseliga edasi pidada. Või siis saab selle otsuse siduda taas sanktsioonide või abiga Ukrainale.

"Arvata nüüd, et kui me vaataksime nendele õigusriikluse probleemidele, nendele Euroopa Liidu peajoone vastastele algatustele läbi sõrmede, et sellisel juhul Ungari leebuks ja käituks euroopalikumalt. Ma arvan, et see oleks üsna naiivne ootus. Kahtlemata Euroopa Liit peab märku andma, mida sellisest käitumisest arvab. See kindlasti teatud määral distsiplineerib ka Orbani valitsust," leidis parlamendisaadik Sven Mikser.

Eesistumise täielikku äravõtmisse ei usuta, ent selle kärpimist või edasilükkamist küll.