Praegu on lõpusirgel Ukrainale veel ühe välihaigla annetamine ning kindlasti jätkub ka Ukraina sõduritele väljaõppe pakkumine, ütles kaitseminister Hanno Pevkur ERR-ile.

"Aga selle praeguse kevad- või suvepealetungi vaatest põhiline on ukrainlastele koos teiste liitlastega tarnitud. Pigem käib juba ettevalmistus selleks, et kuidas edasi liikuda sügisel," märkis Pevkur.

Kuigi Eesti on Ukrainat relvaabiga aidanunud väga palju – Pevkur rõhutas, et Eesti on suhtena SKP-st Ukrainale relvaabi andnud riikidest kõige rohkem – siis üht-teist oleks veel võimalik juurde saata.

"Me esimeses järjekorras keskendume väljaõppele ja välihaiglale, aga vaatame. Eks see paljuski sõltub ka sellest, mismoodi praegu ukrainlastel minema hakkab ja millist tüüpi abi nad vajavad. Sellepärast juba kahe nädala pärast uuesti Ramsteini formaadis kogunemine tulemas," ütles Pevkur.

Kõige rohkem vajavad ukrainlased praegu õhutõrjet, tõdes Pevkur. Kuid relvade kõrval ei tohi unustada väljaõppe tähtsust. "Oleme välja õpetanud ka väga spetsiifiliste oskustega sõdureid näiteks meedikuid või täpsuslaskureid. Need on need spetsiifilised valdkonnad, kus kindlasti Eestil on võimekus Ukrainat veel ja veel aidata."

Antav abi peab eelkõige vastama Ukraina vajadustele, kuid see tuleb ka teiste liitlastega läbi arutada. Seega ei taha Pevkur ette ennustada, mida täpsemalt ja kui palju Eesti Ukrainale veel saadab.

"Ühte suurtükki või mõnda relva ei ole mõtet sinna saata. See peab ikka olema võime, mida me saadame. Ukrainlastel peab olema ka võimalus see meie antav abi siduda oma tegelike üksustega. See on ka üks põhjus, miks me liitlastega oleme hästi tihedalt panustanud ühistoimimisse ning brigaaditaseme väljaõppesse," selgitas kaitseminister.