"Me saame asjast aru. Ja me saame aru, et mitte ühtki NATO riiki me sõtta tõmmata ei saa. Ja me saame sellest tulenevalt aru, et meist ei saa NATO liiget, kuni see sõda käib. Mitte sellepärast, et me ei tahaks, vaid sellepärast, et me ei saa," rääkis Zelenski.

NATO-liikmesuse saamiseni soovib Ukraina presidendi sõnul julgeolekugarantiisid. Zelenski lükkas pressikonverentsil president Alar Karisega ümber mõningate analüütikute versiooni, nagu näitaks Kiievi nõustumine julgeolekugarantiidega Vilniuse tippkohtumise eel Ukraina leppimist NATO-st väljajäämisega.

"Aga täna, kui me räägime julgeolekugarantiidest Ukrainale, siis me räägime sanktsioonidest, finantsgarantiidest, relvadest ja nii edasi. See kõik, mis on olemas, ei ole dokumentides, see on "sularahas". Kui me tahame seda kõike dokumentidesse või paberile panna, siis peab seal olema kõik täpselt ära näidatud ja konkreetsete tegudega toetatud, et oleks kindel, et see julgeolekugarantii toimib. Selline julgeolekugaranti oleks nii kauaks, kuni Ukraina on saanud peamise julgeolekugarantii, milleks on NATO liikmesus," selgitas Zelenski.

Zelenski ei soovinud pressikonverentsil oodatavast vastupealetungist pikemalt rääkida. Ta vastas Eesti ajakirjanikele, et küllap saab Venemaa aru, millal see algab.

Karis kinnitas Eesti toetust Ukraina NATO-sse ja EL-i liikumisel

Eesti president Alar Karis saabus neljapäeval Kiievisse visiidile, kus kohtus reedel Zelenskiga.

Karis ja Zelenski rääkisid kahepoolsel kohtumisel Ukraina toetamsiest ning majanduskoostööst ja Ukraina ülesehitamisest. Lisaks räägiti agressioonikuriteoga seotud inimeste vastutusele võtmisest.

Karis ütles, et tema soov oli külastada Ukrainat rahvusvahelisel lastepäeval, et juhtida tähelepanu Ukraina laste massilisele küüditamisele ja tapmisele.

"Peame tegema kõik, et tuua tagasi lapsed, kes viidi jõuga Venemaale. Tuleb karistada neid, kes eri võimutasandeil langetavad laste küüditamist puudutavaid otsuseid ja viivad neid täide. Ma ei soovi elada maailmas, kus tuleb pidada dialoogi nendega, kes tapavad lapsi, pommitavad lastaedu, haiglaid ja ülikoole. Need inimesed peavad olema vangis," rääkis Karis.

Ta lisas, et sõjakuritegude toimepanijate vastutusele võtmine peab algama võimuhierarhia kõige kõrgemast astmest.

Riigipea rõhutas, et Ukraina vajab ennekõike rahu, mis jääks kestma kogu Ukraina territooriumil ja et ükski laps kõikjal Ukrainas ei peaks enam seisma silmitsi sõjakoledustega. "Peame selle tagama, tugevdades Euroopa julgeolekukorraldust, mis omakorda tähendab Ukraina liitumist NATO ja Euroopa Liiduga," ütles ta.

Karis kutsus ka üles toetama Ukraina teadlasi, professoreid ja õpetajaid, kes tegutsevad Ukrainas või võõrsil, pakkudes teadusgrante ja koostööprojekte. Ta lisas, et Eesti pakub toetusi Ukraina teadlastele ja stipendiumikohti siinsetes ülikoolides.

Karis rõhutas, et lasteaiahoone avamine Ovrutšis näitab, et Ukraina ülesehitustöödega saab tegelda juba enne sõja lõppu. Eesti avaliku ja erasektori koostööna valminud lasteaia Žõtomõri oblastis Ovrutši linnas avas reedel välisminister Margus Tsahkna.

Eesti president märkis, et ülesehitustööle annab hoo Eesti ja Ukraina majanduskoostöö. Selle edendamiseks saadab Karist visiidil 24-liikmeline äridelegatsioon. Presidendiga on visiidil ka majandus ja -infotehnoloogia minister Tiit Riisalo, samuti Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land ja prorektor Tiit Lukk.

I welcome President of Estonia @AlarKaris to Kyiv.

Estonia is among those whose assistance to our defense is the fastest and the largest, if you look at the ratio of aid to the country's GDP. Thank you for all your support!

pic.twitter.com/hOQwm6sbMz

— Володимир Зеленський (@ZelenskyyUa) June 2, 2023