Tänavune tehisintellekti buum on toonud kaasa rea ennustusi töökohtadest, mis kohe kaduma peaksid. Brüsseli mõjuka väljaande Politico andmetel näiteks Euroopa Liidu tõlgid.

"Tegemist on väga mitmekeelse, mitmekultuurilise kontekstiga, kus toimub arutelu poliitilises kontekstis, kus on väga palju nüansse, kultuurilisi nüansse. Võib-olla ka huumorit, sarkasmi, irooniat. Masin ei ole veel võimeline sellist asja tõlkima," lausus Euroopa Komisjoni Eesti suulise tõlke üksuse juhataja Merje Laht.

See kehtib eelkõige suulise tõlke puhul, kus inimene peab sisuliselt sünkroonselt kuulama ja tõlkima. Seepärast võiks tehisaru abi pakkuda spetsiifilistel teemadel, sest näiteks kõiki kalaliike kiirelt edasi anda võib olla keerukas.

"Sellised asjad nagu tehnilised terminid, pärisnimed või arvud võivad tekitada probleeme tõlgi jaoks. Ja näiteks kui oleks võimalik reaalajas subtiitrite ja kõnetuvastusega materjali tõlgile ekraanile ette kuvada,  siis see kindlasti aitaks tõlgi tööd," ütles laht.

Kirjalikus tõlkes on masinat kasutatud juba ligi kümme aastat. Seal pakub arvuti inimesele variante.

"Kuidas üks või teine dokument, lause või paragrahv võiks välja näha ja vastavalt sellele on tõlkijal rohkem rõhku vaja panna sellele, kuidas teha vahet heal ja halval variandil. Ja tegelda rohkem toimetamisega," lausus Euroopa Liidu komiteede kirjaliku tõlke osakonna juhataja Aivar Paidla.

Seega tehisintellekt võib pakkuda täiesti ideaalselt tõlgitud lauseid ning nende kõrvale täielikku jaburust.

"Ma võrdleksin seda lapsevanema ametiga, kui teil on kodus üks teismeline – olgu see tehisaju, mis meil igapäevatöös on – siis me usaldame teda, aga kontrollime," ütles Paidla.