Esmaspäeval jõustunud riigikohtu lahendi järgi on Saaremaa Laevakompanii vastu esitatud nõuded alusetud. Vaidlus esitatud nõuete üle läbis kõik kolm kohtuastet.

2018. aastal alguse saanud vaidluses esitasid hagejad Saaremaa Laevakompanii vastu nõudeid kompromissilepingu üksikute punktide tagasivõtmiseks, väites, et need kahjustavad Saaremaa Laevakompanii võlausaldajate huve. Kohus leidis, et kompromissilepingu üksikuid alapunkte pole võimalik tühistada eraldiseisvalt teistest kompromissilepingu alapunktidest ja esitatud nõuded on alusetud, teatasid Saaremaa Laevakompaniid kohtus esindanud advokaadibüroo Sorainen advokaadid. 

See tähendab, et Saaremaa Laevakompaniil on vara rohkem kui kohustusi ja ettevõte pole pankrotis.

Pankrotimenetluse lõpetamine annab Saaremaa Laevakompaniile võimaluse jätkata majandustegevust ja osaleda saartevahelise reisijateveo korraldamiseks välja kuulutatud riigihankes. 

Laevakompaniid kohtus esindanud Soraineni advokaadi Mari Agarmaa hinnangul on lisaks kohtulahendi suurele majanduslikule mõjule (umbes 60 miljonit eurot) tegemist olulise kohtupretsedendiga, kuivõrd kehtiv pankrotiseadus tehingu osalist tagasivõitmist ei reguleeri. Kohtulahend annab selleks juhised, luues pankrotimenetluses võlausaldajate ja võlgniku huvide vahel tasakaalu olukorras, kus võlausaldaja soovib vaidlustada sõlmitud kompromissilepingu üksikut alapunkti selliselt, et tema poolt tehtud sooritused tuleks talle tagastada, kuid samal ajal talle tehtud sooritused jääksid kehtima.

ERR kirjutas 2019. aastal, et pankrotis Saaremaa Laevakompanii vastu laekunud nõudeid umbes 90 miljoni euro ulatuses, sellest 18 miljonit Saaremaa Laevakompanii nõukogu esimehele Vjatšeslav Leedole kuuluva Holostovi Kinnisvarahalduse poolt ning enam kui 60 miljonit Leedo vanadelt äripartneritelt Richard Tomingaselt ja Olavi Miililt.

Leedo: me pole kellelgi võlgu ja raha on arvel olemas

Lisaks mõjutab esmaspäevane kohtulahend pooleliolevat kriminaalmenetlust seoses maksejõuetuse põhjustamisega. Ei ole võimalik kedagi kriminaalkorras karistada maksejõuetuse põhjustamise eest olukorras, kus maksejõuetus on ära langenud ja pankrotimenetlus lõpeb, märkis Agarmaa.

Leedo ütles ERR-ile kohtuotsust kommenteerides, et see kinnitab, et laevakompanii pole kellelegi midagi võlgu.

"Laevakompanii on kogu aeg rääkinud, et see (nõuded – toim.) on lihtsalt taevast kokku kirjutatud. Nüüd on kõigile selge, et laevakompaniil ei ole ühtegi võlga, on ainult varad. Nüüd hakkame taotlema pankrotiprotsessi lõpetamist," lausus ta.

Leedo sõnul ollakse valmis taasalustama majandustegevusega.

"Me hakkame siis tegutsema, kui on üks etapp läbi viidud. Ei ole mõtet midagi planeerida, kui üks asi pole lõppenud. Meil võttis neli aastat aega tõestamaks seda, et me ei ole kellelegi võlgu. Meil on isegi arve peal raha, mida saame kasutada majandustegevuseks. Ja mis ei ole üldse väikesed summad," lausus ta.

Mullu novembris algas Pärnu maakohtus alanud protsess Leedo ja ettevõtte juhtivtöötajate üle. Süüpingis on kuus füüsilist ja üks juriidiline isik, kellele pannakse süüks, et nad alates 2016. aastast tegid teadlikult äriühingule kahjulikke otsuseid.

Süüdistuse järgi tegid kohtualused Saaremaa Laevakompanii varadega ebamõistlikke tehinguid ja kahjustasid pankrotimenetluses võlausaldajate huve, näiteks võltsides fiktiivse nõude tekitamiseks garantiikirja, mida kasutati pankrotimenetluses teiste võlausaldajate ees eelise saamiseks.

Kannatanute tsiviilhagide summa on 20 miljonit eurot.

Pärnu maakohus kuulutas Saaremaa Laevakompanii pankroti välja 2018. aasta novembris. Laevakompanii pankroti väljakuulutamist taotles Leedole kuuluv Holostovi Kinnisvarahaldus ning veel kaks osaühingut.

2020. aasta novembris esitati Saaremaa Laevakompanii pankrotihaldurile Veli Kraavile kahtlustus pankrotivara omastamises eriti suures ulatuses. Riigiprokuratuuri kinnitusel omastas Kraavi pankrotihaldurina tegutsedes kolme pankrotimenetluses oleva äriühingu vara kogusummas üle 970 000 euro. Lisaks esitati mehele kahtlustus altkäemaksu võtmises.

Saaremaa Laevakompanii vedas aastatel 1994 kuni 2016 parvlaevadega reisijaid mandri ja suursaarte vahel.