Keda teie toetate erakonna Isamaa esimehe kohale, kas Lea Danilson-Järgi Tõnis Lukast või  Urmas Reinsalu?

Erakond saab ilma minu toetusavalduseta hakkama. Aga kui te tahate teada, kelle pöialt hoian, siis seda ma küll ei hakka salgama. Kõik kandidaadid on tugevad ja saaksid üsna hästi hakkama. Tõnisega olen ma nii palju soola koos läbi aegade ära söönud, talle ma küll pöialt hoian. Seda ma ei saa kuidagi salata.

Isamaal läks riigikogu valimistel kehvasti.  Miks inimesed hääletavad teisi erakondi – näiteks Reformierakond sai Isamaast peaaegu viis korda suurema häälesaagi?

See on asi, mida erakond peab arutama.  Esiteks miks on niimoodi, et praegusel hetkel on riigikogus umbes viiendik Isamaa liikmeid, kes olid minu ajal Isamaas, nüüd aga mitte. Järelikult on meie erakonnas mingi puudujääk ja möödalaskmine.

Teiseks, ma soovitaksin mõtelda seda, kuidas oli ikkagi võimalik, et Reformierakonnal õnnestus oma valitsuspartnerist kujundada kõike hävitav deemon nimega EKREIKE.  Samal ajal, kui  valitsus oli moodustatud just Isamaa teistsuguse valiku tõttu. 

Isamaa ei läinud ju EKRE ja Keskerakonnaga valitsust moodustama eelmisel suvel. Ja see on küll absurd, aga alati tasub mõtelda, et ise tehti midagi või jäeti tegemata, mis võimaldas sellisel rängal valel tegelikult siis prevaleerida.

Ehk ma arvan, et see oli üks laias laastus valimisi tugevalt mõjutanud tegur.

Reformierakond on alati osanud enne valimisi vastandumiseks sobiva vastase leida. Vanasti oli see Keskerakond ja  Edgar Savisaar, nüüd on see EKRE.  Mida siit Isamaa peaks õppima?

EKRE-ga vastandumine kandus üle ka teistele erakondadele, ka Isamaale.

Ma arvan, et asi kahjuks pole nii lihtne. Me peame peeglisse vaatama ja küsima, kuidas osutus võimalikuks meid samasse kompotti tõmmata?

Kas Isamaa peaks olema rahvaerakond, mille erinevad voolused ja arusaamad aitavad leida ka rohkem valijaid? Te ütlesite, et riigikogus on palju endisi Isamaa liikmeid – eks osa on sellepärast ära läinud, et õhkkond tundus neile sumbunud. Osa on kindlasti lahkunud ka paremaid karjäärivõimalusi otsima teistest erakondades.

Osa on lausa minema aetud.

Kindlasti Isamaad ehitades olen silmas pidanud just rahvaerakonda. Seal mitte ainult ei vaielda, vaid lausa peab vaidlema ja erakonna juht peab suutma neid eriarvamusi tolereerida.

See toob küll väga palju tööd, et neid lahendada ja klapitada, aga tööd tuleb teha, see ongi erakonna juhtkonna ülesanne. Muidu toimub lihtsalt sumbumine ja noorte uute algatuste kaotsiminek, see on ühele erakonnale suhteliselt raskete tagajärgedega tulemus.

Kuidas uut valitsust ja uut valitsusliitu vaatate kõrvalt? Kas riigi rahanduse kordategemise sildi all tehtavad asjad on õiged?

Kui hakatakse midagi tegema mingi sildi all, siis tavaliselt osutuvad ka head asjad valedeks ja mul on kuri kahtlus, et see asi kisub sinnapoole. 

Praegu, kui me vaatame, mis tegelikult on toimunud, siis ma kipun ühinema Joakim Heleniusega, kes ütleb, et kindlasti on vaja riigi rahandus korda saada, aga selleks ei ole peale sõnade paraku mitte midagi tehtud.

Me võtsime värskelt veel rohkem laenu. Ja kui see on riigi rahanduse tegevuspoliitika, siis hakkab mul tõsiselt hirm. Kohe oleks tulnud kärpima hakata.  Aga kärped on jäetud tegemata.

Siin loomulikult kuulame jälle, kuidas kõik aetakse opositsiooni kaela või ma ei tea kelle kaela. Ükskord võiks ka Reformierakond omaenda vastutust hakata tunnetama.

Kas teie oleksite hakanud kärpima ja kulusid kokku tõmbama?

Just tegelikult kärpima, mitte ainult sõnades. See on paraku antud olukorras möödapääsmatu.

Rahandusminister ju ütles otse välja, et sel aastal oleks vaja kärpida pool miljardit eurot. Ja see on tegelikult täpselt see summa, mille peale laenu jälle võeti.

Mis teile abieluvõrdsuse seaduse juures ei meeldi, te kirjutasite ka alla seda seaduseelnõu taunivale kirjale?

Euroopas käib suur sõda. Siis tuldi välja eelnõuga, mis väga selgelt omab ühiskonda lõhestavat mõju.

See on minu meelest poliitiline mäng, mis küll võib anda lühiajalist poliitilist kasu, aga see mäng käib natukene liigkõrgete panustega.

Oleks piisanud, kui kooseluseaduse rakendusaktid oleks vastu võetud?

Arvan, et see oleks olnud mõistlik.

Mis mind veel tulevikku vaadates häirib? Mäletan kooseluseaduse arutelu, mis oli ju ka üsna lõhestav. Toona korduvalt kinnitati, et mingil juhul abieluvõrdsust ei tule. Nüüd on need lubadused murtud.

Mis on see järgmine samm, mida ei lubata astuda, aga tegelikult ikkagi astutakse?