"Venemaa on teavitanud kõiki pooli otsusest lahkuda CFE leppest 150 päeva pärast selle teate saatmist. See juhtub 7. novembril kell 01.00," teatas Vene välisministeerium.

"Pärast Venemaalt teate saamist korraldavad leppe pooled 21 päeva jooksul konverentsi, et vaadata üle Venemaa lahkumise asjaolud. Venemaa esitab sellel üritusel oma seisukohad, miks ta ei saa enam lepingu pool olla," lisas välisministeerium.

Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas Euroopa tavarelvastuse piiramise lepingu ülesütlemise seaduse tänavu 29. mail.

Putin algatas tavarelvastusleppe denonsseerimise 10. mail, määrates asevälisminister Sergei Rjabkovi oma ametlikuks esindajaks selles protsessis. Presidendi korraldust arutasid ka Venemaa parlamendi mõlemad kojad.

Leping pärines külma sõja ajastust

CFE lepingule kirjutasid 19. novembril 1990 Pariisis alla 16 NATO tollase liikmesriigi (Belgia, Ühendkuningriik, Saksamaa, Kreeka, Taani, Island, Hispaania, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Holland, Norra, Portugali, USA, Türgi, Prantsusmaa ning kuus Varssavi Lepingu Organisatsiooni (VLO) (Bulgaaria, Ungari, Poola, Rumeenia, NSV Liit ja Tšehhoslovakkia) esindajad ning see jõustus 9. novembril 1992. aastal.

Venemaa parlament ratifitseeris CFE 1992. aasta juulis.

Kahe sõjalise bloki kokkuleppega piirati Euroopas tavarelvastust viie relvaplatvormi – tankid ja lahingumasinad, soomustransportöörid, suurtükid, lahingukopterid ja hävituslennukid – ulatuses, tehti suured sõjalised õppused ja vägede liigutamine lepingu territooriumil läbipaistvamaks ning loodi kõige selle jaoks tugev kontrollirežiim.

Külma sõja lõppedes sooviti leping üle vaadata ning see päädis 1999. aastal Istanbulis sõlmitud kohandatud CFE lepinguga (Adapted-CFE ehk A/CFE), mis ei lähtunud enam blokipõhisusest, vaid vaatas kõiki osalisriike ja nende vägesid ning relvastust eraldi. Samas sõlmitud poliitiliselt siduva kokkuleppega lubas Venemaa oma väed Gruusia territooriumil olevatest baasidest kui ka oma Moldova territooriumil oleva relvastuse sealt välja viia, kuid ei ole neid kohustusi kunagi täitnud. Seetõttu ei ole lääneriigid uuendatud lepingut ratifitseerinud ning sellega ei ole saanud ühineda ka Eesti ning teised NSV Liidu lagunemisel tekkinud riigid.

Vaidluse tõttu läänega peatas Venemaa oma osalemise lepingus. 13. juulil 2007 allkirjastas Putin vastava dekreedi ning 29. novembril 2007 võeti vastav seadus parlamendis vastu.

2015. aastal teatas Venemaa oma osalemise peatamisest lepingut käsitleva konsultatiivrühma koosolekutel, kuid jäi siiski ametlikult lepingu osaliseks.