Erivajadusega lapse pooleteisttunnine sõit kooli tekitas õiguskantsleris küsimusi
Tallinnas sõidab üks erivajadusega laps sotsiaaltranspordiga kooli ligi poolteist tundi ja see tõstatas õiguskantsleri kantseleis küsimuse, kas õpilaste teekond kooli tuleks ajaliselt piiritleda, et hommikune koolisõit ei kujuneks ülearu pikaks.
Õiguskantsler Ülle Madise tegi 6. juunil Tallinna linnavalitsusele, haridus- ja teadusministeeriumile ning sotsiaalministeeriumile pöördumise, kus palus hinnata, kas õpilaste teekond kooli tuleks ajaliselt piiritleda, et hommikune koolisõit ei kujuneks liiga pikaks.
Pöördumise ajendiks oli üks Tallinna koolilaps, kes sõidab hommikuti kooli poolteist tundi, mis tekitab vanema sõnul lapsele väsimust, aga ka keskendumisraskusi päeva esimestes tundides.
Õiguskantsleri kantselei sotsiaalsete õiguste osakonna vanemnõunik Atko-Madis Tammar ütles ERR-ile, et juhtum puudutab last, kes ei saa erivajaduse tõttu elukohalähedases koolis käia ja seega on kodust kauge kool lapsele ja perele sundvalik. Laps sõidab kooli sotsiaaltranspordiga, mille võimaldab talle Tallinna linn.
"Vahemaad kodu ja kooli vahel konkreetselt öelda ei oska, aga sotsiaaltranspordi buss sõidab läbi igasuguseid nurgataguseid kohti, seega küsimus pole distantsis, vaid pigem kooli sõitmise ajas," selgitas Tammar.
Tammar lisas, et oletatavasti puudutab sarnane mure ka teisi lapsi. "Kuna see laps ei sõida bussis üksi, on tõenäosus, et probleem on laiem ja pikka koolisõitu taluma pidavaid lapsi leidub veel," sõnas Tammar.
Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti sotsiaalteenuste- ja toetuste osakonna juhataja Arne Kailas rääkis, et sotsiaaltransport toimub liiniveoteenusena ehk lapsed, kes elavad enam-vähem samas piirkonnas, korjatakse kokku ja viiakse kooli.
"Näiteks kui lapsed on vaja korjata kokku Lasnamäelt, aga kool asub Mustamäel, siis sõit kooli võtabki paratamatult kaua aega," sõnas Kailas. "Aega võtab ka sisenemine, tavaliselt kulub umbes viis minutit sõitja kohta, sest reisijaid tuleb abistada, näiteks ratastoolis lapse aitab bussijuht sõidukisse."
Kailase sõnul vaadatakse aeg-ajalt marsruuti ikka üle ja võimalusel üritatakse sõitu optimaalsemaks teha. Samas aitaks tema sõnul bussisõitu lühemaks teha ka see, kui sõitjaid, keda võimalik, saaks buss peale võtta mõnest kindlast kohast või peatusest. See aitaks vältida ajakulu, mis tekib iga sõitja koduukselt pealekorjamisega.
"Kõigi puhul see kindlasti pole nii, aga väga mugav on ju koduukse eest anda laps bussijuhile üle ja seejärel minna ise oma toimetusi tegema," sõnas Kailas.
Oodatakse ministeeriumide seisukohti
Õiguskantsleri vanemnõuniku Tammari sõnul on õiguskantsleri kantselei pöördunud ka haridus- ja teadusministeeriumi ning sotsiaalministeeriumi poole, et saada nende hinnang, kui pikk võiks mõistlik koolimineku aeg ühele lapsele olla ja kas see tuleks sätestada õigusaktide tasandil või muud moodi.
Seni on seadusega sätestatud vaid kooliteekonna pikkus kilomeetrites: lapse teekond kooli võib olla jalgsi maksimaalselt kolm kilomeetrit. Ajaliselt hommikusele kooliteekonnale piiranguid ei ole.
"Mõneti on kooli sõitmise aeg kindlasti subjektiivne, sest mõistetav ju on, et mida vähem aega kulub, seda parem," selgitas Tammar. "Mingites olukordades pikemat sõitu taluda on paratamatu, aga siis tulebki asjad selgeks rääkida, kui pikk võib olla maksimaalne koolisõit, mida on linn kohustatud võimaldama ja mida laps peab taluma või mitte."
Sotsiaalministeeriumi kommunikatsioonijuht Taavi Audo vastas ERR-ile, et ministeeriumil on plaanis pöördumist arutada ja analüüsida, kuid kuna ametlikult seda veel tehtud pole, siis ministeerium sel teemal kommentaari anda ei saa.
Ka haridus- ja teadusministeeriumist kinnitati ERR-ile, et ministeerium on õiguskantsleri pöördumise koolitranspordi korraldamise teemal kätte saanud ja plaanib seda arutada lähiajal.