Kui 2020. aastal hukkus tulekahjudes 31 inimest, siis aasta hiljem 38 ning möödunud aastal juba 46 inimest. Teisipäeval teatas päästeamet taas ühest tulesurmast, millega jõudis tänavune hukkunute arv juba 25-ni.

"Kahjuks me ei tea tules hukkunute arvu suurenemise selget põhjust. Kui me teaksime, siis saaksime selle vähendamiseks tegutseda," ütles päästeameti pressiesindaja Andra Väärtmaa ERR-ile. Ta viitas päästeameti rohketele teavituskampaaniatele, suitsu- ja vingugaasiandurite olemasolu kontrollile ning nende paigaldamisele kodudesse ja muudele tuleohutuse suurendamisele suunatud sammudele. 

Lääne päästekeskuse ennetusbüroo juhataja Tarmo Volteini sõnul näitab tules hukkunu koondprofiil, et nende surma juurpõhjus on kusagil mujal. "Mis on see põhjus, et inimesed joovad end selliseks, kus nad ei adu enam enda ümber toimuvat ning lisaks panevad ka siseruumides suitsule tule otsa?" küsis ta.

"Veel oleme täheldanud, et ka elektrisüsteemi riketest tekib palju tulekahjusid. Kas amortiseerunud elektrisüsteemi põhjuseks on kehv majanduslik olukord või lihtsalt tahtmatus oma turvalisusesse panustada? Projekti Kodud tuleohutuks ning omavalitsuste toega oleme järk-järgult püüdnud kodusid ohutumaks muuta, kuid see on ilmselt väike piisk meres," lisas Voltein.  

Päästeameti eelmise aasta statistika põhjal koostatud tules hukkunu koondportree kohaselt on selleks valdavalt eakas mees, kes on töövõimetu või pensionil, tema sissetulek pärineb peamiselt toetustest, ta elab üksi, enamasti kortermajas, suitsetab ja tarvitab sagedasti alkoholi ning tal on kehv tervis. Eluhoonete põlengutes hukkunutest 52 protsenti olid kas purjus või joobekahtlusega.

Mullu eluhoonetulekahjudes hukkunud 46 inimesest suri suitsetamise tõttu puhkenud põlengus 23 inimest, elektrisüsteemi rikkest põhjustatud tulekahjudes hukkus üheksa, lahtise tule tegemisel seitse, küttesüsteemi probleemide tõttu viis ning muudel põhjustel kaks inimest.

Toimiv suitsuandur oli hukkunuga eluhoonetulekahjus ainult üheksas kodus, mis moodustavad 23 protsenti kõigist inimohvritega eluhoonepõlengutest (39 tulekahju).

Maakonniti oli elanike arvu arvestades enim eluhoonete tulekahjusid Raplamaal (üle 60 juhtumi 100 000 elaniku kohta, Põlva-, Lääne-, Saare ja Ida-Virumaal (55-60 juhtu 100 000 inimese kohta). Suhteliselt kõige vähem oli selliseid juhtumeid Võru maakonnas.