Tavaliselt jääb valitsuse istungil arutatavate punktide arv paarikümne piiresse.

Eelnõudest suurema osa moodustasid opositsiooni obstruktsiooni käigus esitatud eelnõud, mille kohta peab valitsus esitama juuni lõpu tähtaegadeks oma arvamuse riigikogus vastavat eelnõu menetlevale komisjonile.

Mitmed eelnõud on seotud maksumuudatuste ja lapsetoetustega ning rahandusministeerium ja sotsiaalministeerium on andnud omalt poolt hinnangu, milles neid ei toeta.

Näiteks käisid opositsioonisaadikud erinevate eelnõudena välja ettepanekuid vähendada käibemaksumäära erinevatele tasemetele alates 15,5 protsendist kuni 19,9 protsendini, mille igaühe osas peab valitsus arvamuse andma.

Samuti algatasid riigikogu liikmed Rene Kokk ja Anti Poolamets välja eelnõu, et tõsta ajakirjandusväljaannete käibemaksumäära viielt protsendilt 25 protsendini. Erinevad saadikud esitasid ka eelnõusid, millega tõstetaks lapsetoetust erinevas vahemikus 120 eurost 150 euroni.

Valitsuse neljapäevane istung kestis ligikaudu pool tundi.

Peaminister Kaja Kallas lisas istungile ettepaneku siduda kolme seaduse eelnõu vastuvõtmine riigikogus valitsuse usaldusküsimusega. Valitsuse usaldusküsimusega seoti valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse ning 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõu, mis on mõlemad seotud ministeeriumite reformiga.

Lisaks seoti valitsuse usaldusküsimusega perekonnaseaduse muutmise eelnõu vastuvõtmine.

Ühtlasi esitab valitsus usaldusküsimusega seotud seaduse eelnõud parlamenti teiseks lugemiseks ja teeb riigikogule ettepaneku kutsuda erakorraline istungjärk nende arutamiseks kokku esmaspäeval, 19. juunil.