Kallas: õpetajate alampalga tõusuks riigil raha puudub
Teisipäevasel kohtumisel õpetajate palgatingimuste parandamiseks positiivseid otsuseid ei tehtud, sest õpetajate soovitud 11-protsendilist alampalga tõusu ei suuda majanduslanguses Eesti võimaldada, ütles haridus- ja teadusminister Kristina Kallas.
"Kaardistasime õpetajatega vastastikku positsioone ja mina sain üle kinnitada selle, mis meil täna koalitsioonikokkuleppes on sõnastatud, et õpetaja keskmine palk peab kindlasti tõusma. Selleks me suurendame õpetajate palgafondi 17 protsendilt 20 protsendile, see on olemas," sõnas Kallas.
"Aga nüüd konkreetselt alampalgatõusud, siis need selguvad eelarve läbirääkimiste käigus, mis augustis algavad. Õpetajate soov on see, et alampalk järgmisest aastast oleks riigi keskmine palk, aga see tähendab ligi 11-protsendist palgatõusu ja see on väga suur palgatõus. Nii suurt palgatõusu me tõesti hetkel ei näe, et meil oleks võimalik teha," sõnas Kallas.
"Sellepärast, et meil on majanduslangus, meil on kärped vaja valitsusel teha eelarves, aga see, et meil peaks õpetajate palk järgmisel aastal tõusma sõltumata sellest, kas meil on majanduslangus või on meil eelarve kärped, siis sellega ma olen nõus ja selle nimel me tegelikult ka töötame," lausus Kallas.
Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) esimees Reemo Voltri nentis, et palgaläbirääkimised ei olnud väga lootusrikkad, sest koalitsioon ei ole kokku leppinud õpetajate palga alammäära tõstmises järgmiseks aastaks, aga just alampalga tõus huvitab õpetajaid kõige enam. Palga alamäära järgi tasustatakse õpetajaid, kes töötavad täistööajaga ehk 35 tundi nädalas.
"Palga alammäär on praegusel hetkel 95 protsenti riigi keskmisest palgast. Kui palga alammäär ei tõuse järgmisel aastal, siis see tähendab, et õpetajate töötasu alammäär langeb võrreldes keskmisega, ja langeb 2019. aasta tasemele," lausus Voltri.
Voltrile jäi siiski ministri jutust ja kogu kohtumisest mulje, et kui hakkavad järgmise aasta riigieelarvestrateegia läbirääkimised augustis, siis minister läheb sinna ikkagi sooviga, et õpetajate töötasu alammäära tõstetaks.
"Ma ootaks ära siiski ka augustikuu. Septembriks me leppisime kokku juba ka järgmise läbirääkimiste vooru, aga minule õpetajate poolt antud volituste raames ma praegusel hetkel küll olen suhteliselt nõutu ja ikka väga murelik meie hariduse jätkusuutlikkuse pärast," rääkis Voltri.
Voltri sõnul on Eestis praegu 3500 õpetajat, kes ei vasta kvalifikatsioonile. "Võimegi öelda, et tegelikult nende asemel oleks vaja kvalifitseeritud õpetajaid. Nii et me saame rääkida 3500 inimesest, kes on puudu," sõnas Voltri ja lisas, et kui õpetajate alampalk ei tõuse, saadab see halva signaali noortele, kes soovivad asuda õpetajaks õppima.
Paranemas on Ida-Virumaa õpetajate olukord, kus palgameetme kaudu hakatakse sügisest maksma oluliselt kõrgemat palka kui mujal Eestis – nimelt arvestatakse Ida-Virumaal eesti keeles õpetava õpetaja palk koefitsiendiga poolteist, mis tähendab sealsetele õpetajatele ligikaudu 3000 euro suurust kuupalka.
"Palgameede hakkab kehtima sügisest nendele õpetajatele, kes vastavad keelenõuetele ja kuuldavasti see meede võimaldab seal piirkonnas ikkagi kvalifitseeritud õpetajaid või nõuetele vastavaid õpetajaid saada. Ja kindlasti õpetajad mujalt Eestist, kes on oma karjääris sobivas ajajärgus, sinna ka suunduvad, sest see palgavahe on ju 50 protsenti," sõnas Voltri.
Õpetaja töötasu alammäär tõusis 2023. aastal 1412 eurolt 1749 eurole ehk 23,9 protsenti. EHL taotles 2023. aastal õpetaja töötasu alammääraks 1845 eurot. Statistikaameti andmetel oli 2023. aasta märtsis Eesti keskmine palk 1810 eurot.
Kui õpetajate palgaraha tuleb riigi rahakotist, siis teistele koolis töötavatele tugispetsialistidele maksab palkasid kohalik omavalitsus.
"Kui ühel sihtgrupil tõstame palga kiiresti eest kõrgele, siis tegelikult riigiga eelarve osas läbirääkimistel me teise poolega järgi ei jõua nii et pahameel või surve tekib KOV-ide rahakotile selle sihtrühma poolt, kelle palk järele ei jõua," ütles Eesti Linnade ja Valdade Liidu esimees Veikko Luhalaid "Aktuaalsele kaamerale".
Kui õpetajate palga alammäära tõstmist eelarves ette nähtud pole, ei välista Voltri õpetajate streiki.
"See on iga kümnendi tagant enamvähem toimunud, et 2002, 2012 oli. Nüüd ongi üle kümne aasta möödas, et äkki ongi nüüd aeg seda teha," ütles Voltri. "Õpetajate soov see kindlasti ei ole. Meie soov on kindlasti võimalikult hästi oma tööd teha ja võimalikult hästi oma tööd teha ja õpilasi õpetada."
Toimetaja: Mari Peegel, Ehe Kaldmaa