Nendele pensionäridele, kes elavad  rahvastikuregistri andmetel üksi, maksab riik iga aasta novembris 200 eurot toetust. Lisaks saavad pensionärid väikest puudetoetust, mis ulatub sõltuvalt puude raskusest 12-40 euroni kuus.

"Just 80. eluaastast edasi on järsult tõusmas nii inimeste hooldusvajadus, olgu ta koduteenus või üldhooldusteenus," rääkis sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, lisades tähelepaneku, et vanuse kasvades suureneb ka puudega inimeste hulk.

60- kuni 69-aastastest saab puudega inimese toetust 17 protsenti inimestest. 80-aastaste ja vanemate seas on puudega inimesi üle 40 protsendi. Kusjuures puuet peab iga kord eraldi tõendama.

"Selleks, et see süsteem tervikuna oleks inimese vajadusi rohkem arvestav, on disainitud meede, mis võimaldaks 80. eluaastast alates kaotada eelmainitud toetused ja asendada selle ühe toetusega, mis on planeeritav pensionilisa 60 eurot kuus," rääkis Riisalo.

Sügava puudega üksi elava pensionäri rahakotti lisanduks muudatusega kaks ja pool eurot kuus. Samas keskmise puudega üksi elav pensionär saaks iga kuu juurde 30 eurot. Neile aga, kes praegu ei saa pensionile lisaks ühtegi toetust, lisanduks kontole kõik pakutud 60 eurot.

"Vajaduspõhisuse disainimise üks eeldus on kindel tunnus. Ja see tunnus võib olla seotud vanusega, see võib olla seotud ka millegi muuga," selgitas Riisalo. "Siin on tehtud valik kõrgema vanuse osas. Päris individuaalsete vajaduspõhiste toetusmeetmete rakendamine on väga haldusmahukas ja seetõttu ka oluliselt kulukam," lisas Riisalo. Kui suurt kokkuhoidu muudatus halduskoormuselt annaks, pole tema sõnul veel hinnatud.

Möödunud aastal kulus 80-aastaste ja vanemate puudega inimeste toetusele 10,1 miljonit eurot ning sama vanusegrupi üksi elava pensionäri toetusele 6,7 miljonit eurot. Kui kõik 80-aastased ja vanemad oleks saanud selle asemel 60-eurost toetust, tähendanuks see 41,5 miljonit eurot lisakulu.

Ehkki seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuses pakutakse, et uus kord võiks kehtima hakata aastal 2026, ei hakanud Riisalo lubadusi andma.

"Me ootame ära, missugused on suve lõpu või sügise majandusprognoosid ja sellest tulenevalt on võimalik teha otsuseid," ütles Riisalo. "Tegemist on poliitikakujundusliku ettepanekuga, mis on tulnud ekspertidelt. See, kas ja kuidas on võimalik seda rakendada, sõltub riigi rahalistest võimalustest," lisas Riisalo.