"Vägivald leidis aset umbes 25 kilomeetrit pealinnas Tegucigalpast põhjas asuvas vanglas," teatas politsei pressiesindaja Edgardo Barahona. Ei ole veel selge, kas kõik 41 ohvrit on kinnipeetavad.

Viis naist on toimetatud haiglaravile. 

Sajad vangistatud naiste sugulased kogunesid kinnipidamisasutuse juurde ja ootasid teavet oma lähedaste kohta.

Vanglasse nähti sisenemas hambuni relvastatud sõdureid ja politseinikke, sündmuskohal olid ka tuletõrjemeeskonnad.

Vangide pereliikmeid esindava Delma Ordonezi sõnul olid ühe jõugu liikmed sisenenud konkureeriva rühmituse kambrisse ja selle põlema pannud. Tema sõnul oli Tamaras asuvas kinnipidamisasutuses kokku umbes 900 vangi.

"Enamik ohvreid hukkus tulekahjus, mõned surnukehad aga olid sõelapõhjaks lastud," ütles prokuratuuri pressiesindaja Juri Mora uudisteagentuurile AFP. Ta lisas, et käimas on uurimine, et teha kindlaks, milline jõuk konflikti algatas.

Hondurase president Xiomara Castro kirjutas Twitteris, et on "šokeeritud" jõukude veretööst otse julgeolekuorganite silme all ning väljendas solidaarsust leinavate pereliikmetega.

Julgeolekuministri asetäitja Julissa Villanueva lubas oma Twitteri kontol reageerida vägivallale karmilt. Ta kuulutas välja eriolukorra ning käskis tuletõrjel, politseil ja sõjaväel viivitamatult sekkuda.

Honduras on riik, mida räsib korruptsioon ja jõugud on imbunud ka valitsuse kõrgeimatele tasanditele.

Koos naabrite El Salvadori ja Guatemalaga moodustab Honduras Kesk-Ameerika nõndanimetatud "surma kolmnurga". Narkorühmitused ja jõuguliikmed vastutavad suuresti mõrvade hüppelise kasvu eest riigis, kus mullu pandi toime 40 mõrva 100 000 elaniku kohta ehk neli korda rohkem kui maailmas keskmiselt.

Paljud noored on kaotanud lootuse paremale tulevikule ja mõtlevad ainult USA-sse rändamisele.

Hondurase endine president Juan Orlando Hernández anti uimastikaubanduses süüdistatuna USA-le välja 2022. aasta aprillis – veidi enam kui aasta pärast seda, kui tema vend Tony New Yorgis eluks ajaks vangi mõisteti.

USA prokuröride sõnul muutis Hernandez Hondurase "narkoriigiks", kaasates narkokaubandusse sõjaväe, politsei ja tsiviilisikud.

Möödunud aasta mais saadeti USA-sse kohtu ette ka endine riigi politseiülem Juan Carlos Bonilla, kes väidetavalt juhendas oma ülemuse Hernandezi nimel narkoärioperatsioone.

Riigi uus vasakpoolne president Castro on lubanud võidelda kuritegelike jõukude vastu, tühistades eelmisel aastal ajutiselt teatud põhiseaduslikud tagatised, et lihtsustada politsei tööd.