Kagu-Eesti isegi väiksemates külades soovitakse küla elujõulisust näidata just sellega, kui uhke jaanituli suudetakse korraldada. 

"Siin läheb oma kolm-neli päeva kõva tööd teha, et lauad välja tõsta, kõik puhtaks pesta, muru niita, trimmerdada, tööd on küllaltki hulga. On ikka abilisi ka, kaks ja kolm tükki vahepeal, kes appi tulevad ja ka oma küla juhatuse liikmed, kes käivad ka abis ja ka külarahvas tuleb, kui väga vaja on," rääkis Eoste külavanem Andu Hanson.

Põlva lähistel Eoste külas elab 62 inimest, kuid neljapäeval külaplatsil toimuval jaanitulel on eeldatavasti 400–500 inimest.

"Ikka põhiliselt tuleb Saaremaalt. Hiiumaalt on tulnuid, Tallinnast ikka panevad lauad kinni 20 ja 15 inimese kaupa, et üle Eesti – igalt poolt on rahvast koos olnud," lausus Hanson.

Pühadeks maale tulnud inimesed suurendavad väikeste maapoodide käivet, nii nagu näiteks Räpina lähedal asuva Leevi küla poes.

"Läheb grillmaterjali, vahukomme, toorsalatimaterjali ja jäätis ja ikkagi jäätis," ütles Leevi poe juhataja Eneken Raudsaar.

Kuigi pidusid peetakse paljudes paikades,  leidub ka neid,  kes soovivad pühade ajal kodus olla. 

"Midagi planeeritud ei ole, kui lubatakse, teeme lõket ja istume lihtsalt perega koos," lausus Leevi küla elanik Andres.