Selleks, et gümnaasium kuldmedaliga lõpetada, peavad õpilase kõik kokkuvõtvad hinded olema viied. Hõbemedali saab kuni kahe neljaga ning sellised reeglid kehtivad kõigis Eesti gümnaasiumides ühtmoodi.

Medalisaajate arvu poolest paistab silma Tallinna Gustav Adolfi gümnaasium (GAG), kus 141 lõpetajast sai medali 65. Kuldmedali sai neist 30 ja hõbemedali 35 õpilast. Lisaks sai 86 õpilast ainekiituskirja.

GAG-i direktor Henrik Salum ütles ERR-ile, et neil oli tänavu medaliste natuke rohkem kui eelmisel aastal, aga erinevus polnud märkimisväärne.

"Meil ongi gümnaasiumiosa päris suur ja konkurents on gümnaasiumi tihe, nii et meil on tublisid õpetajaid ja õpilasi nii palju, et medaleid on igal aastal päris palju," lausus ta.

Miks on nende koolis medaliga lõpetajate osakaal suurem kui teistes õppeasutustes, ei osanud Salum öelda. Tema sõnul käib kõik määruse järgi ja reeglid pole neil lõdvemad kui mujal.

"Oleme ise ka arutanud, kas meil on neid liiga palju, aga samas oli sellel aastal ka erakordselt tugev lend. Neid suurte saavutustega õpilasi oli väga palju," tõdes koolijuht ja lisas, et nende jaoks ei ole medalid eesmärk omaette.

Kas tänavune medalite hulk on lausa rekordiline, ei osanud Salum öelda, kuid märkis, et palju on neid saadud ka varasematel aastatel. Näiteks eelmisel aastal sai medali 60 ja 2021. aastal 55 GAG-i lõpetajat.

Tartu Miina Härma gümnaasiumi (MHG) direktor Ene Tannberg ütles, et nende koolis lõpetas tänavu 11 õpilast kuld- ja neli hõbemedaliga. Eelmisel aastal oli medaliste veidi rohkem – 19. Temagi tõdes, et regulatsioonid kehtivad ühtmoodi kõigile.

"Koolil on alati hea meel, kui lõpetatakse medaliga, aga selle nimel me ekstra tööd ei tee, ei pea 10. klassi kevadest arvestust, kes liigub medali suunas ja kuidas teda sinnani viia. Kujuneb nagu kujuneb. Aga muidugi on koolil ikka hea tunne, kui on palju tublisid lõpetajaid, kes saavutasid kõrgeid tulemusi," lausus ta.

Tannbergi sõnul ei ole aga kindlasti eesmärk, et igal aastal oleks medaliga lõpetajate arv suurem kui eelmisel.

Praegused lõpetajad ei teinud põhikooli lõpueksameid

Tallinna reaalkooli direktor Ene Saar ütles, et reaalkooli 112 lõpetajast sai tänavu medali 35.

Ta märkis, et tänavu oli medaliste rohkem kui mullu ja praegu on veel vara süvaanalüüsi teha, kuid mõjuteguritena nimetas ta seda, et arvesse võeti õpilaste kooliastme hindeid, mitte ainult 12. klassi hindeid, aga ka koroonaaega, mil mõne kursuse asemel pandi hinnete asemel arvestatud või mittearvestatud.

Koolieksamitesse panustatakse Saare sõnul rohkem ka sellepärast, et näiteks arstiteaduskonda vastuvõtmisel võetakse arvesse kooli füüsika ja keemia lõpueksamite tulemust.

"Õpilased valmistuvad ülikoolieksamiteks oma koolieksamiga, üks tegureid on kindlasti see," tõdes reaalkooli direktor.

MHG juht tõi välja, et äsja lõpetanud õpilased käisid koolis ka kõige suuremate piirangutega koroonaajal ning need olid ühtlasi õpilased, kes ei teinud põhikooli lõpueksameid ning astusid ka gümnaasiumisse koduarvuti tagant tehtud elektrooniliste ühiskatsete kaudu.

"Ma ei oska öelda, kui palju see neid mõjutada võis, arvan, et keegi ei oska. Subjektiivselt võin arvata nii või naa, aga kui medalisadu oli üle Eesti korralik, nagu on kuulda, siis pigem ei mõjutanud," ütles Tannberg.

Ene Saare sõnul ei mängi õpetaja vastutulelikkus ja subjektiivsus medali saamisel rolli, sest õpetajal on kohustus õppekavas ära kirjeldada, kuidas kooliastmes hinne tekib. Samas möönis ta, et kooliti, aineti ja õpetajati võib see veidi erineda.

"Õpilasel on õigus üht kursust ümber teha, sellest peab juba varakevadel õppenõukogule teada andma. Seda võib ainult ühe kursuse osas kolme aasta kohta, juhul kui tal on selleks vajadus, see võimalus on seadusega loodud," ütles Saar.

Enamik ülikoole võtab medalit sisseastumisel arvesse

Tannberg ja Salum olid ühel nõul, et medal on ennekõike auasi, mis on tähtis peamiselt õpilasele endale, kuid annab lisaks ka väikese boonuse ülikooli astumisel.

Nimelt toob Tartu Ülikooli sisse astudes gümnaasiumi lõpetamisel saadud kuld- või hõbemedal kolm lisapunkti. Tallinna Ülikooli astujale lisab kuldmedal viis konkursipunkti ja maaülikoolis saab nii kuld- kui hõbemedali puhul kolm lisapunkti. Tallinna Tehnikaülikool medalit sisseastumisel arvesse ei võta.

"Kui ta on üsna tipus, aga selle piiri peal, kas saab tasuta koha või mitte, siis võib juhtuda, et see viis punkti on väga määrava tähtsusega. Kui ta jääb juba lävendist allapoole, siis samamoodi võib üle lävendi tõsta," selgitas Tallinna Ülikooli õppevaldkonna juht Helen Joost "Aktuaalsele kaamerale".

Tallinna Ülikool peab kuldmedalistidele viie punkti kinkimist tasakaalukaks lahenduseks.

"Viis punkti ei ole ülemäära palju, kui me hindame 100 punkti skaalal, aga ta siiski on tunnustus tublile üliõpilasele, kes on pingutanud terve kooliaja," sõnas Joost.

Haridus- ja noorteamet (HARNO) täpset statistikat medalistide kohta ei kogu, kuid koolidele tellivad nad medaleid küll ning nende andmete kohaselt on tänavu tellitud 488 kuld- ja 511 hõbemedalit.

Selle statistika järgi saatis HARNO Harjumaa koolidesse 312 kuld- ja 291 hõbemedalit, Ida-Virumaale 93 medalit, Tartumaale 72 medalit, Pärnumaale 35 medalit ning Saaremaale 35 medalit. Kõige vähem medaleid saatis amet Võrumaale ja Põlvamaale, vastavalt seitse ja neli.

Siiski rõhutas ameti kommunikatsioonispetsialist Tiina Nõmm, et need arvud ei pruugi täpselt kajastada medalisaajate arvu, sest koolid võivad tellida medalid ka järgmisteks aastateks ette.

"Lisaks on koole, kellele oleme saatnud medaleid eelmise aasta novembris ja detsembris, on võimalik, et ka need medalid läksid sel kevadel lõpetajatele," selgitas Nõmm.