Olemaosolevad sademeveesüsteemid on loodud seniste ilmastikuolude järgi.

Keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõuniku Olav Ojala sõnul näitavad kliimamuutuste prognoosid, et tulevikus muutuvad äärmuslikud ja intensiivsed sademed sagedasemaks. See võib viia üleujutusteni.

"See sademeveesüsteemide kriitiline vooluhulk kipub täis saama ja see vesi, mis torusse ära ei mahu, tekitab üleujutusi. Tekitab probleeme tänavatel ja parklates. Seetõttu on vaja juba neid sademeveesüsteeme, mis enam normaalselt ei toimi, ümber ehitada," ütles Ojala.

Peamised riskialad on mere- ja jõeäärsed piirkonnad ning linnad, kus sademevete ärajuhtimine kõvakattega pinnase tõttu keerulisem on. Lahenduseks tuleb rajada looduslähedased süsteemid, näiteks kraavid ja immutusribad.

"Püütakse vähemalt osa veest üldse mitte torusse suunata, vaid maasse immutada. Või suunata sellisesse süsteemi, kus tekitatakse ajaline viivitus, näiteks viibekraav või -tiik, kust vesi voolab välja hiljem," lausus Ojala.

Lisaks peab ühisvoolsed kanalisatsioonisüsteemid ehk need, kus voolab sademevesi koos reoveega ümber ehitama lahkvoolseteks. Ühisvoolsed süsteemid ei tule toime äkitselt maha sadanud suure veekogusega.

"Selleks on puhastitele rajatud sademevee ülevoolud ehk siis piltlikult öeldes see vesi, mis puhastisse ära ei mahu või selle rivist välja lööks, see suunatakse otse suuglasse. Aga see läheb ka otse reoveega, mis nendes torustikes on. See on keskkonnakoormus," rääkis Ojala.

Euroopa Liidu toetust saavad taotleda kohalikud omavalitsused ja vee-ettevõtted.

Eesti Vee-ettevõtete Liidu tegevjuht Raili Kärmas sõnas, et looduslähedased sademeveesüsteemid vähendavad vee-ettevõtete kulusid. See tähendab ka väiksemaid veearveid.

"Näiteks sõltuvalt looduslähedasest süsteemist, kui kasutatakse näiteks sademeveekogumistiike, siis seda sademevett on võimalik ka tasuta taaskasutada põuaperioodidel. Tarbijale väga kasulik nii majanduslikult kui ka keskkonnasäästlikkuse tähenduses," ütles Kärmas.

Nii Kärmas kui Ojala tõdesid, et toetusest tervele Eestile ei piisa.

"Tartus on hinnatud süsteemide ümber rajamiseks ligi 12,5 miljonit eurot. Tallinnas muidugi need numbrid on mitmekordsed. Kõiki süsteeme korraga kindlasti vahetada ei saa, aga oluline on, et nende investeeringutega igal aastal tegeletakse," rääkis Kärmas.