Biolisandi nõude küsimus kerkis laiemalt kerkinud küsimusena üles Olerexi kaasuses, kui konkurendid kahtlustasid kütusefirmat nõude täitmata jätmises, kuna ettevõtte jaoks võib trahvi maksmine olla nõude täitmisest odavam. Juunis teatas prokuratuur, et kriminaalmenetluse raames uuritakse, kas Olerex on nõude täitmisest vabanemiseks teadlikult valeandmeid esitanud, Olerexi teatel nad seda teinud ei ole.

Kütusemüüjatel on kohustus tagada vähemalt 7,5 protsenti tarnitud kütuste koguenergiast biokütuse abil ning nõude peab täitma aastase perioodi jooksul. Nõude täitmata jätmisel näeb seadus ette kuni 10 miljoni euro suuruse trahvi, mis on turuosaliste hinnangul ligi 30 miljonit eurot vähem kui nõude täitmine suure kütusefirma jaoks maksma võiks minna. 

"Transport on kasvuhoonegaaside õhku paiskamises üks suurem sektor. Kütusemüüjad on biokomponendi nõudeid järgides panustamas, et tanklates oleks kättesaadav puhtam kütus. Plaanitav seadusemuudatus aitab tagada väiksema keskkonnajalajäljega kütuse nõuete õigeaegse täitmise ja ausa turu kõigile," ütles Michal.

Biokomponendi nõuet saab täita nii traditsiooniliste vedelate biokomponentide, kodumaise biometaani kui ka taastuvast energiaallikast toodetud elektriga. Iga kütusemüüja saab kohustust täita kogu oma tooteportfelli üleselt, otsustades ise, millises tasakaalus kütuseid klientidele müüakse.

Kui praegu peab kütusemüüja täitma kohustuse aasta jooksul, siis eelnõu kohaselt peaks seda edaspidi tegema igal poolaastal. Lühem kontrollperiood võimaldab riigil kiiremini reageerida, kui biokütuste nõuet ei täideta. 

Eelnõuga plaanitakse muuta ka biokomponendi lisamise kohustuse rikkumisega kaasneva trahvi suurust, et see oleks proportsionaalne rikkumise suurusega ja kütusemüüja arvatava tuluga. Ettepanek on määrata trahvisummaks 125 eurot iga gigadžauli eest, mis jääb poolaasta lõpuks täitmata.

Rikkumiste menetluste aegumistähtajaks määratakse neli aastat. Rikkumise tuvastamise korral on keskkonnaametil õigus peatada kütusemüüja tegevusluba.