Tallinna südalinnas asub mitu niinimetatud poriparklat, mis tekitavad autoparkijatele ebamugavust oma aukliku ja lompe täis pinnaga ning muudavad tänavad jalakäijatele ebamugavaks, sest autoratastega satub pori ka ümberkaudsetele tänavatele.

Üks niisugustest parklatest on aastaid tegutsenud Maakri kvartalis. Europargi opereeritavas parklas tähisega EP11 puhuvad aga uued tuuled, sest nüüd on see saanud uue katte.

Europargi tegevjuht Karol Kovanen rääkis ERR-ile, et põhjus, miks parkla pikalt nii nigelas seisukorras püsis, peitus selles, et kogu Maakri kvartal oli aastaid üks segasummasuvila.

"Palju väikseid, eri omanikele kuuluvaid krunte, mida müüdi edasi-tagasi ja ühtset plaani kvartali arenduse kohta polnud. Tänaseks on kogu ala jõudnud omanike kätte, kellel on selge plaan kvartali arendamisest. Meil on maaomanikega pikemaajaline koostöökokkulepe. Otse öeldes ei sobinud selline plats sinna uute kenade majade vahele tolmama," selgitas ta.

Ehkki näiliselt tundub parkla nüüd nagu asfaltplats, siis tegelikkuses on ehituslikult tegu eksperimendiga. Kovaneni sõnul on kasutatud materjali kiht tavalisest asfaldist õhem ja kasutati killustikufraktsiooni, mis muudab materjali poorseks ja osaliselt vett läbilaskvaks.

"Plats suudab imada sadeveed pinnasesse, see peaks hoidma ära liigse vee valgumise linnatänavatele. Vähem materjali tähendab ka vähem jäätmeid, sest plats on ikkagi ajutine ja see materjalikiht tuleb mõne aasta pärast eemaldada," lisas Europargi juht.

Seega ei käsitle ettevõte seda kattematerjali rajatisena, vaid ajutise tolmuvaba ja vett osaliselt läbilaskva kattena.

"Vaatame nüüd, kuidas selline kontseptsioon töötab ja oleme valmis selliselt katma ka kõik teised kesklinna platsid, millel on tolmamise probleem," kinnitas Kovanen.

See ei puuduta aga endisel kunstiakadeemia krundil asuvat Eurpargi parklat, mis oli pikka aega porilompe täis ning autod vedasid ratastega pori ka Gonsiori tänavale ja Tartu maanteele. Seda parklat ootab Kovaneni sõnul ilmselt juba sügisel ees sulgemine ja praegu käivad seal ettevalmistused ehitustöödeks.

"Sellele vaatamata oleme katnud nii selle kui teised tolmava pinnasega platsid lignosulfaadiga. See on keskkonnale ohutu puidust saadav sideaine. Ka see oli esmakordne katsetus. Tegu on üpris kuluka katsetusega, aga soovime siiralt teha endast sõltuva, et parklate negatiivne mõju linnakeskkonnale oleks varasemast väiksem," sõnas Kovanen.

Planeeringute venimine sünnitab igavesi "ajutisi" parklaid

Tema sõnul on nii Maakri tänava parkla kui ka teised ajutised, ehitust ootavad platsid, olnud alati nõuetele vastavalt ettevalmistatud ja freesasfaltiga kaetud, aga pinnas ei püsi intensiivse kasutuse tõttu pikalt korras. Tasandus ja parandustöid tehakse regulaarselt, kuid sellest hoolimata ei sobi tulemus Tallinna kesklinna. Kovaneni hinnangul on sellel kolm põhjust.

Esmalt see, et kui maaomanik tahab ehitust alustada, siis planeeringute menetlus Tallinna linnas võtab ettearvamatult palju aega.

"Selliseid "kohe hakkame ehitama", aga lõpuks läheb 10 aastat, on meil mitmeid. Kõige markantsem näide võibolla Tallinnas Metropoli hotelli juures olnud parkla. Seal elasime 18 aastat teadmisega, et parkla suletakse kahe kuu pärast," tõi ta välja.

Teise põhjusena nimetas Kovanen kruntide omanikuvahetused ja lühikese etteteatamisega lepingud, mis pole võimaldanud pikemaajalise tasuvusega investeeringuid teha. Kolmas ja Europargi tegevjuhi sõnul võib-olla isegi peamine põhjus on aga asjaolu, et ehitusseaduses näpuga järge ajades ei tohikski nad midagi asfalteerida, ilma et oleks läbinud täiemahulise detailplaneeringu protsessi.

"Päris selget seisukohta meil polegi õnnestunud linnast saada, millistel puhkudel asfalteerimist käsitletakse rajatisena ja millistel mitte. Nii mõnelgi juhul tähendaks see, et omanik peaks algatama detailplaneeringu muudatuse ja loobuma hoone ehitusest parklaplatsi kasuks. Praktikas ei ole see võimalik," ütles Kovanen.

Europark opereerib Eestis ligi 700 parklat ja aastas on seal parkimisi umbes neli miljonit. Eelmisel aastal oli Europargi parkimise käive 14,4 miljonit eurot ja ettevõte teenis miljon eurot kasumit.

Kovaneni sõnul sellest, et nad on keskendunud ühele tegevusele, nende tarkvaralahendused on efektiivsed ja seetõttu on ühe parklakoha halduskulud madalamad võrreldes sellega, et maaomanik ise oma maal parkimist korraldaks.

Samas leiab Kovanen, et autod peaksid vähem seisma ja rohkem sõitma.

"Meie missioon võib kõlada ootamatult - vähem parkimist. Seisvate autode all on selgelt liiga palju ruumi. Olemasolevad autod peaksid olema efektiivsemas kasutuses, vähem seisma ja rohkem sõitma. Kui üks auto teenindab rohkem inimesi, sõidab ta rohkem, vajab parkimiseks vähem ruumi ja nii on kokkuvõttes vaja ka vähem autosid," ütles ta.