Raiffeisen (RBI) sattus eelmisel aastal Euroopa regulaatorite surve alla ja väitis siis, et tahab oma Vene haru maha müüa. Raiffeisen on suurim lääne päritolu pank, mis jätkab Venemaal tegutsemist. Allikate teatel aga pank venitab Venemaalt lahkumisega. 

"Austria ja RBI seisavad sellele vastu lootuses, et sõda Ukrainas saab peagi läbi," ütlesid asjaga kursis inimesed uudisteagentuurile Reuters. 

Raiffeiseni praegust tegevust toetavad ka Austria võimud. Viin teeb Raiffeiseni kaitsmiseks lobitööd Euroopas ja Washingtonis. "Kuigi avalikult Austria toetab Ukrainat, siis nad ei taha aastakümneid kestnud sidemeid Venemaaga täielikult läbi lõigata," ütlesid allikad. 

Raiffeisen pole veel oma Venemaalt lahkumise plaani Euroopa Keskpangale (ECB) tutvustanud. 

"Pank soovib oodata ECB heakskiitu, enne kui oma aktsionäridelt luba küsib. See võib mitu kuud aega võtta," ütlesid asjaga kursis inimesed. 

Pangaharu müügi peab veel heaks kiitma Venemaa valitsus. Moskva tahab, et RBI jätkaks Vene turul tegutsemist. Raiffeisen on Venemaa ja lääneriikide omavaheliste suhete halvenemise perioodil jäänud üheks vähestest pankadest, mille kaudu saab Venemaal teha rahvusvahelisi makseid.

RBI pressiesindaja ütles, et pank jätkab oma Vene haru müüki ja on pühendunud sellele, et vähendada Venemaal äritegevust. RBI aeglane tempo aga ärritab ECB-d. 

Hiljuti alustas Venemaal sõjalist ülestõusu värvikas sõjapealik Jevgeni Prigožin. "See sündmus raputas Vene ärieliiti, see muudab Raiffeiseni haru müümise keerulisemaks," ütles üks asjaga kursis inimene. 

USA võimud tahavad samuti, et Raiffeisen lahkuks Vene turult. Juuni keskel kohtus Austria rahandusminister Magnus Brunner USA rahandusministeeriumi kõrge ametniku Brian Nelsoniga. Allikate teatel kutsus Brunner USA-d üles, et Washington ei avaldaks RBI-le sellist survet.