"Kuivõrd EL nõukogu eesistumise ettevalmistamine, sh prioriteetide seadmine, algab juba mitu aastat varem, tooks aktiivne valimisperiood, riigikogu koosseisu muutumine ning uue valitsuse moodustamine keset eesistumise perioodi kaasa suuri väljakutseid," öeldakse riigisekretäri ettepanekus valitsusele taotleda Eesti Euroopa Liidu Nõukogu järgmise eesistumise perioodi muutmist.

Riigikantselei toob välja, et eesistumise ajal peaks Eesti korraldama kümnes koosseisus nõukogu kohtumisi, mida juhivad Eesti valitsuse liikmed ning mille ministrite vahetumine eesistumise kestel võib muuta keeruliseks.

"Olukorda aitaks vältida eesistumise korraldamine pool aastat varem, kuna tõenäoliselt on eesistumise ajal ametis olev valitsus saanud määrata kindlaks eesistumise prioriteedid ning ministrid saanud valmistuda oma valdkonna juhtimiseks," leiab riigikantselei.

Lahendusena pakub riigikantselei välja võimaluse vahetada eesistumise periood ära Maltaga, mis juhatab liikmesriikide tööd 2030. aasta teises pooles.

Kuna eesistujariike grupeeritakse kolme kaupa, kusjuures igas kolmikus peab olema ka mõni suurem riik ning tagatud peab olema regionaalne hajutatus, sobiks Eesti ja Malta kohtadevahetus hästi, kuna Eesti praeguses kolmikus on Bulgaaria ja Austria, varasemas aga Slovakkia ja Holland.

Euroopa Liidu Nõukogu on EL-i üks peamine otsuseid tegev organ. Nõukogu tööd juhib eesistujariik, mis vahetub iga kuue kuu tagant. Sel ajal vastutab eesistujariik nõukogu töökorralduse eest ja on otsuste tegemisel liikmesriikide vahel kompromisside vahendajaks. Samuti esindab eesistuja nõukogu
ka suhetes teiste EL-i institutsioonidega ning piiratud juhtudel ka kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Liikmesriigid on eesistujaks võrdse rotatsiooni alusel. Kuna praegu on Euroopa Liidus 27 liikmesriiki, on iga riik eesistujaks umbkaudu 13 ja poole aasta
tagant. 

Nõukogu eesistumise järjekord on praegu kindlaks määratud kuni 2030. aasta lõpuni. Kuna praegust järjekorda alustas Eesti, mis oli eesistujaks 2017. aasta teises pooles ning selle lõpetab Malta, mis on eesistujaks 2030. a juulist detsembrini, siis eeldatavalt jätkub eesistujariikide roteerimine pärast Malta eesistumist samas järjekorras, kui see toimub käesoleval perioodil. See tähendab, et järgmine kord oleks Eesti eesistujaks 2031. aasta jaanuarist
juunini.

Riigikogu valimised toimuvad 2031. aasta 2. märtsil.

Praeguse eesistumise järjestuse aluseks oleva EL nõukogu otsuse muutmiseks peab nõukogu eesistujariik esitama vastava ettepaneku. Seejärel kinnitab nõukogu selle ettepaneku nn suurendatud kvalifitseeritud häälteenamusega. Selleks on tarvis samaaegselt täita kaks tingimust: poolt hääletab vähemalt 72 protsenti liikmesriike ehk vähemalt 20 liikmesriiki 27-st ning ettepanekut toetavad liikmesriigid esindavad vähemalt 65 protsenti EL-i rahvastikust.