Võrreldes möödunud aasta detsembriga on küttepuude hinnad langenud enam kui kolmandiku võrra. Viimase kolme kuu jooksul on hind langenud aga kõigest 0,4 protsenti.

Eesti Erametsaliidu hinnastatistika kohaselt oli kolmemeetrise segaküttepuidu lõpplaohind 2021. aasta juunikuus ligi 25 eurot, eelmisel aastal ligi 55 eurot ning tänavu juunis ligi 40 eurot.

Küttepuude hinnarekord oli eelmise aasta oktoobris ligi 80 euro juures tihumeetrist.

Suuremate halumüüjate väitel maksis toore hallilepa halg 2021. aasta septembris 40-50 eurot ruumimeeter, eelmise aasta septembris 130-140 eurot ruumimeeter ja tänavu juunis 80 eurot ruumimeeter.

Statistikaamet aga kinnitas, et muude tahkkütuste ehk pelletite, halgude ja brikettide hind kokku kerkis maikuu võrdluses aastaga 8,1 protsenti.

Eesti Puu juhi Raimond Parko sõnul on pärast vahepealset hinnalangust hakanud hiljuti kasvama nii puitbriketi kui ka pelletite hind.

"Tänasel hetkel pressitakse brikett kokku puidutöötlemisjääkidest ja kui me ajakirjanduses kuuleme, kuidas üks puidutööstus ja teine palkmaja ja moodulmaja ehitus paneb jälle uksed kinni, siis need on ju kõik toormaterjali allikad," rääkis Parko.

Parko hinnangul võib puitbriketi hind kolmandas kvartalis tõusta kuni 15 protsenti. Temaga on samal arvamusel Harjupuu.ee tegevjuht Mart Liivak.

"Puitbriketil, pelletitel on kindlasti tõusev hind," rääkis Liivak. Liivak nentis, et hinnatõusu panustab toormaterjali puudus, mida omakorda võimendab saetööstuste sulgemine.

"Eestis kõige kallim toormaterjal on puit. Küttepuude puhul, mida räägib meedia, et hinnad on näiteks 40 eurot tihumeeter jne, see tegelikult pole tõde. See on võib-olla suurtel kokkuostjatel, kes ei tahagi endale materjali saada. Neile ei viidagi materjali metsameeste poolt, aga neil pole vaja ka, sest neil on seda kallist kallist materjali on laod täis vanast ajast. Kui meie, küttepuude tootjad, tahame materjali, siis peame vähemalt 50 protsenti rohkem selle eest maksma," rääkis Liivak.

Metsanduseksperdi Heiki Hepneri sõnul on hinnatõusule aidanud kaasa suurenenud tööjõukulu. "2021. aastal olid halud peaaegu poole odavamad. Sellisele tasemele lähitulevikus kindlasti need hinnad ei lange," rääkis Hepner.

Liivak oli veelgi pessimistlikum. "Praegu on minu ennustus, et ega sügiseks midagi paremaks ei lähe, pigem läheb ainult hullemaks. Ainuke asi, mis hinnatõusu puudusest võib pärssida, nõudluse ja pakkumise suhte kohapealt on see, et gaasi hind jääb madalaks, elektrihind jääb madalaks. Ega ainult ühe energiakandja hind üksinda ei saa puudusest kõrgusesse minna. Aga täna on muidugi ennustamine täiesti tänamatu töö. Tegelikult me ei tea, mitte keegi ka kõige helgemad pead ei tea, mis saama hakkab."