Karina Riive omandas kõrghariduse Maaülikooli metsanduse instituudis ning asus kohe pärast seda tööle erametsafirmas. Praegu on ta muu hulgas ka Eesti raiespordi üks tipptegijaid.

"Eks ikka on tunda, et see on rohkem meeste poole kaldu, aga järjest enam on ikkagi sektorisse sisenenud naisi, keda pannakse tähele ja hinnatakse ja austatakse. Metsanduses leiab endale töö ja koha igaüks, ole sa mees või naine. Minu tutvusringkonnas on väga palju metsanaisi, ja ka metsamehi. Ma näen, kui ägedad nad on, kui õnnelikud nad on, kui rahulolevad. Et nad on just valinud metsanduse enda kutseks," rääkis Riive.

Maaülikooli metsandustudengite seas on praegu naisi umbes kolmandik. Tehnika ja inseneeria erialadel on mehi 75 kuni 85 protsenti, sama osakaal naiste kasuks on loodushoiu, keskkonna ja aiandusega seotud aladel. Selline vahekord on üldiselt püsinud sama aasta aastasse.

Erandiks on olnud geodeesia ja maakorralduse eriala, kus tekkis ootamatult naiste ülekaal, kui eriala nimesse lisati sõna "kinnisvara".

"Kui see on pelgalt geodeesia ja maamõõtmise poole peal, siis oli rohkem meeste eriala, aga nüüd, kui on viimastel aastatel kinnisvara nimena olnud, siis on pigem naiste osakaal suurem. Kinnisvara on seal see märksõna," ütles Maaülikooli õppeosakonna juhataja Ina Järve.

Infotehnoloogia erialadel on viimastel aastatel naiste osakaal tõusnud ning täna on IT-tudengitest naisi umbes 30 protsenti. Samamoodi suure tööpuudusega sotsiaalvaldkonnas ning hariduses meeste huvi kasvu aga märgata pole.

"Eks kõrgkooli astumine peegeldab meie ühiskonnapilti. Meil on rohkem naisi inimeste eest hoolitsevates valdkondades, ehk õpetajad, sotsiaalvaldkond, tervishoid. Sama peegeldab ka ülikooli vastuvõtt. Ma arvan et see ei ole suur probleem. See võib olla selles mõttes probleem, et kui keegi tunneb, et ta sooviks, aga ei julge. Ma arvan, et meie ühiskonnas seda probleemi enam ei ole," lausus haridusministeeriumi kõrghariduse nõunik Sigrid Vaher.