Juuni lõpus kukkus suuremale osale Eesti ettevõtetest majandusaasta aruande esitamise tähtaeg. Kohustus aruande esitamiseks oli ligikaudu 290 000 juriidilisel isikul, Tartu maakohtu registriosakonna teatel esitati tähtajaks pea 163 000 aruannet ehk veidi üle poole.

"On olnud ka aegu, kui audiitorkontrolli on läbinud rohkem kui 10 000 ettevõtet, kuid viimastel aastatel on stabiilne tase olnud 8000-8500 ettevõtja vahel. Värske statistika näitab, et just äsja, 30. juunil, lõppenud majandusaasta aruannete esitamise perioodil esitati registrile üle 9100 ettevõtte aruanded, mis olid ka läbinud audiitorkontrolli," ütles Audiitorkogu president Märt-Martin Arengu.

Audiitorkogu tegi enne tähtaja saabumist ka justiitsministeeriumile pöördumise, milles palus mõistvat suhtumist aruande esitamise kohustuse täitmise viivitusse.

Majandusaasta aruanne tuleb esitada hiljemalt kuue kuu jooksul peale majandusaasta lõppu, enamasti on ettevõtete majandusaastaks kalendriaasta. Aruande esitamata jätmisel võib selleks kohustatud isikut trahvida, ühtlasi võib see lõppeda ettevõtte äriregistrist kustutamisega.

Justiitsministeeriumi kohturegistrite talituse juhataja Margit Veskimäe sõnul pole majandusaasta aruande esitamise tähtaja pikendamiseks seaduslikku alust, mistõttu erandit paraku teha ei saa. "Küll aga ei määrata kohe tähtaja möödumisel trahvi, sest esmalt annab registripidaja Tartu maakohus neile tähtaja kohustuse täitmiseks," ütles ta.

Arengu sõnul ei ole niivõrd oluline audiitorkontrolli läbivate ettevõtete arv, vaid nende proportsioon majanduse kogunäitajatesse pikema perioodi jooksul. Audiitorkontrolli läbivate ettevõtete näitajatest võiksid varade maht ja müügitulu olla ligikaudu 80 protsenti Eesti majanduse vastavatest kogunäitajatest, töötajate arvu puhul on eesmärgiks peetud ligikaudu kahte kolmandikku.

"Viimaste aastate hinnatõus, samas ka eelnevate aastate majanduskasv on toonud kaasa olukorra, kus audiitorkontrolli läbivad ettevõtted ületavad mõnda eesmärgiks peetud näitajat," kirjeldas Arengu ja märkis, et ennekõike toimub see varade mahu osas, kus 80-protsendilisest eesmärgist ollakse stabiilselt üle, ligikaudu 88 protsendi juures. Viimase aasta hinnatõusu tõttu ollakse ületamas ka müügitulu soovitud näitajat.

"Majanduskeskkonnale on oluline stabiilsus ning seetõttu on loogiline, et audiitorkontrolli piirmäärasid ei muudeta aastast-aastasse, kuid kuna viimasest korrigeerimisest on mitu aastat möödas ning paari aasta taguse majanduskasvu ja hinnatõusu tõttu on mõned näitajad stabiilselt ületatud, oleks nüüd mõistlik teatud korrektsioon ära teha," sõnas Arengu.

Arengu hinnangul võib neid ettevõtteid, mis on audiitorkontrolli jõudnud puhtalt kiire inflatsiooni tõttu, olla kuskil 400-800.

"Varasemalt on ettevõtjad suutnud endale mõistliku kulu ja pingutusega ikka audiitori leida, kuid sel aastal on olukord muutunud – audiitorid on olnud sunnitud mitmetele soovijatele ära ütlema. Eks paljud ettevõtjad peavad tegelikult ka peeglisse vaatama ja mõtlema, et audiitori peaks endale leidma ikkagi hiljemalt sügisel ja hea oleks, kui mitmeks aastaks. Kevadel, kuu-kaks enne tähtaja kukkumist, on tõepoolest audiitoritel raske uusi töövõtte vastu võtta – investeeringute ja värbamise plaanid on juba ammu tehtud, head uut audiitori assistenti paari kuuga ei leia, väljaõpetamisest rääkimata," sõnas Arengu.

Audiitorkogu on pöördunud piirmäärade muutmise teemal ka rahandusministeeriumisse, kust on Arengu sõnul tulnud optimistlikku vastukaja ning korrektsioon võiks toimuda juba järgmisel aastal.