Kas kujutan õigesti ette, et ministeeriumid on oma põhilised kärpekohad teile ära saatnud ja te uurite neid selleks, et neid kuidagi riigieelarvesse suruda?

Jah. Tegelikult esimesel tööpäeval pärast puhkust sai käidud Ida-Virumaal, kuna Eesti Energia tegevuste osas on meil samamoodi lepitud kokku koalitsioonilepingus teatud muudatused, mis on päris suured ja vajavad põhjalikku läbikaalumist. Sai külastatud Estonia kaevandust, Auvere elektrijaama juhtidega suheldud ja selle teemaga ennast rohkem kurssi viidud.

Aga jah, suve teise poole ja sügise teema on kindlasti kogu kokkuhoiuprogramm. Ministeeriumid on ettepanekud esitanud, oleme esimesed kokkuvõtted ette valmistatud, nüüd tuleb süvitsi minna, vaadata, mis tempos ja kuidas neid on võimalik teha.

Kas kõik ministrid on andnud endast kõik või on võimalik äkki veel neid ühiseid kokkuhoiukohti leida?

Üldiselt võib öelda, et tööd on tehtud, on otsitud kokkuhoiukohti, reformide kohti. Ettepanekuid on tehtud nii oma haldusala sees, aga on ka ettepanekuid, mis on haldusalaülesed, mis tulebki ministriga kokku leppida.

Plaan on augustikuus riigieelarve protsessi vaates kõikide ministritega kohtuda, Fookus on eeskätt Euroopa Liidu toetuste kiiremal kasutuselevõtul. Meie üks mure on see, et me ei ole neid piisavalt kiiresti praegu suutnud kasutusele võtta. Meil on lõppev periood, meil on algav periood, meil on taastefond ja meil on õiglase ülemineku fond.

Minu soov on see, et me selle raha võimalikult kiiresti kasutusele võtaks, sellega majandust turgutaks, kiirendaks rohereformi, digipööret, kõike seda. Ja vaatame samal ajal ka kokkuhoiukohti.

Kuidas te sealjuures rakendate neid riigikontrolli soovitusi, et parandada seda andmestikku, mida kasutatakse toetuste väljamaksmiseks ettevõtetele?

Riigikontroll on oma ettepanekud meile saatnud, et pole piisavat ülevaadet kõikidest meetmetest. Ma olen sellega väga nõus, et riigil peab olema ülevaade, kuhu riigi raha läheb, kuhu Euroopa Liidu toetused lähevad. Eks me seda analüüsime.

Teine pool on see, et me tahame, et meie riik oleks õhem ja vähem bürokraatlik ja me oleme ka kuulnud siin nendesamade kokkuhoiujuttude taustal, et küsige vähem aruandlust, siis on võimalik vähem inimesi tööl hoida. Ma arvan, et ka seal tuleb leida see tasakaalupunkt, kuhumaani me selle aruandlusega läheme. Seal on toodud erinevad omavalitsused, palju nemad ettevõtteid siis toetavad...

Kas siin läheb suuremaks reformimiseks või ei lähe?

Vara on veel öelda lahendusi. Ma arvan, et see, mis puudutab suuri rahasid, suuri toetusi, ja meil on ka seal riigiabi registris teatud ülevaade, proovime seda tõhustada, aga arvan, et siin tuleb leida ka koht, kus me piiri vahele tõmbame. Et kuhumaani me nüüd küsime jälle erinevaid aruandlusi, kuhumaani mitte. Aga oleme ettepanekutega tutvunud, vaatame need läbi ja koostame enda poolt nii vastuse kui ka võimalikke tegevusi.

Aga mis puudutab olemasolevate toetuste kasutuselevõttu, siis sellega me peame igal juhul ka kiiresti edasi liikuma, et see raha lihtsalt ei ootaks ja et me ei tekitaks seda olukorda, et me analüüsime, mida teha, kuidas aruandlust teha, aga samal ajal see raha jääb kasutamata. Me peame kasutusele võtma ja siis vaatama selle aruandluse poole pealt, kuidas seda paremini teha, aga et see ei tekitaks liigset bürokraatiat juurde.

Haridusminister on öelnud, et tema ministeeriumi eelarvest on vea tõttu puudu eestikeelsele haridusele ülemineku elluviimiseks 27 miljonit eurot. Teie käsitlete seda justkui lisataotlusena ja selleks raha praegu ei ole. Mis lahendus siin on?

Me ei ole haridusministriga pärast puhkust suhelnud. Puhkuse ajal see tuli, et justkui on viga. Eks me vaatame detailid üle. Aga eestikeelsele haridusele üleminek on olnud eelmises valitsuses Reformierakonna prioriteet juba enne seda pikalt. Lihtsalt eelmises valitsuses sai tehtud väga jõulised otsused ära tähtaegade osas.

Alati on nii, et justkui mida rohkem paned raha, seda kiiremini võiks parema tulemuse saada, aga samas on jälle kuskil see optimum, et sa pead jagama igasse valdkonda – andke rohkem raha, siis saame parema tulemuse.

Väide on, et ei ole vaja rohkem raha, vaid planeeritud rahast on puudu.

Kui me neid summasid kokku leppisime eelmises valitsuses, siis jah, soovid on alati suuremad, tegevused ja siis optimaalne raha oli see, mis me tol hetkel sinna saime panna. Kui me nüüd näeme, et meil on raha puudu, siis midagi ei ole teha, me peame seda käsitlema kui lisataotlust. Isegi kui see on viga või isegi kui see on haridusministeeriumi soov, et me saaksime neid tegevusi teha kas kiiremini ja paremini, siis ega see raha iseenesest ei teki.

Kas selle saab võtta valitsuse reservist?

Ei, see reservist ei saa tulla. Kuna selleks aastaks on raha olemas, siis on see puhtalt järgmiste aastate teema, see on puhtalt järgmise eelarvestrateegia teema. Täna oleme kokku leppinud, et me sinna lisataotlusi ei tee.

Ja kokkuvõttes: kas see raha on vea tõttu puudu, kas ta on üldse puudu, kas ta on lisarahaks vajalik, igal juhul on see asi, mida me peame arutama, mis on meie tulud, mis on meie kokkuhoiukohad, mis on meie täiendavad kulud. Oma olemuselt on see igal juhul lisataotlus ja täna me oleme kokku leppinud, et me neid ei tee.

Kui nüüd on mingid erakordsed põhjused, siis igal juhul peame omavahel valitsuses rääkima.

Kas ametnike palgatõus külmutatakse?

Koalitsiooniläbirääkimistel otsustasime, et me palgafondi raha järgnevatel aastatel juurde ei pane. 2023. aastal sai päris korralik raha sinna palgatõusudeks antud. Eks me nüüd 2024. aasta statistikas näeme, et 2023. aastal on palgad tõusnud, aga kokkulepe oli, et 2024 ja sealt edasi me palgaraha juurde ei pane.

Kas see tähendab seda, et palgad ei tõuse? Ma arvan, et ei tähenda, sellepärast et elu on näidanud, et isegi kui me eelarvesse raha juurde ei pane, siis sisemistest vahenditest asutuse juhid mingid ressursid ikkagi leiavad.

Kui kaugele te olete jõudnud automaksu eelnõu väljatöötamiskava (VTK) koostamisega?

Lootus on, et me järgmise nädala keskpaigas tuleme selle VTK-ga välja. Me oleme teinud päris põhjalikku tööd, koostanud väljatöötamiskavatsuse, nii nagu seadusloome hea tava seda ette näeb. Pakume seal erinevaid mõtteid, kuidas seda teha ja ootame aktiivset tagasisidet. See debatt on ühiskonnas juba mõnda aega käinud. Nüüd me oleme läinud konkreetsemaks, ka juba tagasiside pealt, mis me oleme saanud, pannud sinna kirja, oma mõtted.

Tuleme välja, tutvustame, ootame tagasisidet, soov on sügisel sellega riigikokku jõuda, enne aasta lõppu vastu võtta, et püsida kokku lepitud graafikus, et me järgmise aasta keskpaigast ikkagi automaksu kehtestame.

Nii nagu me ütlesime ka koalitsiooniläbirääkimistel ja selle järel, siis eesmärk on autostumist vähendada, tegeleda meie keskkonnaeesmärkide saavutamisega. Eks see vähendamine suuresti saab tulla ikkagi linnakeskkonnast, et oleks vähem autosid ja säästlikumad autod. Neid alternatiivseid liikumisvõimalusi ja saastet on meie linnakeskkonnas rohkem kui maal.

Milline see mudel saab siis olema? Praegu on räägitud, et esialgne versioon näeb justkui ette ühekordset maksu auto registreerimisel ja iga-aastast maksu, mis jääb vahemikku kuskil viis kuni 20 eurot kuus. Või läheb see kõrgemale?

Algusest peale on öeldud, et see saab olema kaheosaline. On registreerimine ja on aastamaks.

Mis nüüd on summad? Ma nende summadega enne, kui VTK pole väljas, ei hakkaks väga opereerima. Seal sõltubki hästi palju sellest, millisest autost me räägime, mis ajahetkel, kas siis registreerimisel või kasutusel. Aga igal juhul on eesmärk säästlikum ja puhtam liikumine.

Mille järgi te hakkate seda hindama?

Kuna me räägime CO2 heitmetest, siis suunaks on CO2. Aga VTK-s on erinevaid versioone, mida arutada, mille vahel seda diskussiooni pidada. Ehk milliseid parameetreid arvesse võtta, just eeskätt tehes ka seda vahet, et kuna suurem probleem autostumisega on linnakeskkonnas, siis tegeleda selle vaatega. Ja kuna kogu selles debatis on ka palju kõlama jäänud see, et maapiirkondades on auto mõnedes kohtades ikkagi hädavajalik. Teisalt on see autopark võib-olla mõnevõrra vanem, et kuidas siis ka neid parameetreid arvestada selle maksu disainil, et me ei paneks maapiirkonna inimesi, kes on autost rohkem sõltuvad, oluliselt halvemasse seisu kui täna.

Millised ohud automaksu kehtestamisel teie silmis on? Kas needsamad maapiirkondade inimesed võivad näiteks oma autosid hakata registreerima Lätti?

Ma väga ei usu seda. Minu teada on ka Lätis olemas automaks. Ma olen Läti rahandusministrilt kuulnud, et pigem on seal nähtud vist isegi luksuslikumaid autosid Eesti numbritega, see on puhtalt omavahelisest vestlusest selline tagasiside.

Automaksu kontekstis me esimese hooga ei suuda ilmselt lahendada seda võõraste numbrite teemat, aga see on meil markeeritud tõesti ühe ohuna ja ühe vajaliku tulevikuanalüüsina, et kuidas käsitleda või kuidas läheneda neile võõra numbrimärgiga autodele. Aga et toimuks massiline ümberregistreerimine, seda ohtu ma praegu ei näe. Tõsi, selleks seesama VTK, selleks seesama avalik arutelu, et koguda tagasisidet erinevatelt osapooltelt, kas keegi suudab neid ohte tuvastada või siis pakkuda paremat lahendust.

Ma küsin selle Eesti Energia tükeldamise kohta ka. Enne tegite sellest juttu, et käisite Ida-Virumaal. Kas te jõudsite ka mingisuguse enda sisemise veendumuseni, millise mudeliga te edasi lähete? Elektrilevi eraldamine Eesti Energiast tooks ju riigile lisaraha kohustust jällegi.

Ei ole veel jõudnud. Me oleme siin kirjalike materjalidega töötanud, küll vähem, sest esimesed töökuud läksid ikkagi maksudebatiks ja maksumuudatusteks ja ka kokkuhoiuasjade ettevalmistuseks.

See on üks variant, millega te arvestate endiselt? Et ära jätta Eesti Energia tükeldamine.

Ma töötan nende versioonidega, mis meil on koalitsioonilepingus kokku lepitud. Nüüd peangi mina analüüsima, vaatama, mis on need võimalused, kas siis liikuda täpselt koalitsioonilepingu järgi. Kui seal teha mingeid muudatusi, siis peab nüüd omavahel läbi rääkima ja pakkuma lahendused.

Aga täna on see veel natukene toores, et ma saaks öelda, mida me täpselt ja kuidas teeme. Lihtne ülesanne see ei ole, seal kaasnevad iga tegevusega teatud riskid. Aga see töö on see, millega ma lähikuudel plaanin tegeleda lisaks riigieelarvele ja kokkuhoiukohtadele.

Kas peaminister Kaja Kallas saaks sellest aru, kui tõmbaksite pidurit, et Elektrilevi eraldamisega praegu edasi minna ei saa?

Kindlasti on vaja tegeleda nende probleemidega. Miks seda eraldamist on arutletud? Probleemid on ju olemas. See ei ole eraldamine eraldamise pärast, vaid seal on olnud reaalsed probleemid. Seal ongi ühel hetkel elektrilevi muudetud Enefit Connectiks, tõstetud töötajaid ringi ja nii edasi. Seal on päris probleemid ja need ka avaldavad mõju turule, avaldavad mõju teenustele. Selle probleemi lahendusega tuleb tegeleda. See, milleni me jõuame, see, kuidas valitsus otsustab ja kuidas peaminister otsustab, eks see ongi see töö, mida me valitsuses teeme ja koos otsustame.

Millal selle selguseni võiks jõuda?

Ma ei julge seda tähtaega täna öelda, aga eks me sügiseks peame ikkagi mingi selguse saama.

Räägime natukene teistest erakondadest ka. Kuidas te Keskerakonna võimuvõitlust kõrvalt vaatate? Mitu pakki popkorni teil selle taustal juba kulunud on?

Ei ole popkorni söönud, aga ma arvan, et eks see on iga erakonna enda siseasi ja eks Keskerakond ise tegeleb oma erakonna tulevikuga, oma erakonna juhtide valikuga. Ma siin mingeid soovitusi andma ei hakkaks.

No Eesti Päevaleht kirjutab teist hiljuti kui ühest potentsiaalsest Kaja Kallase mantlipärijast Reformierakonna juhi kohale. Kuidas teie näeksite, kas Reformierakonna koostöö tulevikus sujuks paremini Tanel Kiige või Mihhail Kõlvarti juhitud Keskerakonnaga?

Ma alustaks seda lugu kommenteerides sellest, et meil on täna väga tugev, võimekas ja tubli erakonna juht. Samamoodi väga tugev ja võimekas peaminister. Mina arvan, et meil on täna kõik sellega erakonnas ja ka riigis hästi. Me oleme seadnud endale neljaks aastaks ambitsioonika plaani Kaja Kallase juhtimisel.

Meie soov ja eesmärk on vähemalt minu vaates küll täna see, et me liigume sama valitsusega, sama erakonnajuhiga, sama peaministriga ja meil on olemas koalitsioonipartnerid, kellega me oleme teinud kokkulepped. Mina ikkagi keskenduks kõigele sellele, mis me oleme kokku leppinud ja toimivas, töötavas ja endale päris ambitsioonikad eesmärgid seadnud koalitsioonis ei hakkaks arutama, kellega me mingit koostööd peaksime tegema.

Arutleda saab igasuguste asjade üle. See on kõik ju tulevikumuusika ja tulevikus võib juhtuda igasuguseid asju. Ka riigikogu valimised on endiselt meil päevakorras. Ma usun, et riigikogu valimiste ajaks on kindlasti üks nendest kahest Keskerakonna esimees.

Või siis keegi kolmas hoopis.

Aga ma küsin nende kahe kohta. Kellega te näete, et oleks tulemuslikum koostöö või Reformierakonnal lihtsam koostööd teha?

Ma jätkuvalt jääkski selle juurde, et sellesama kolme ja poole aasta vaates, mis meil on riigikogu valimisteni, on meil kokkulepitud koalitsioon. Mina tahaks loota, et me kõik seal heas usus teeme tööd selle nimel, et selle koalitsiooniga oma eesmärgid täita ja järgmiste valimisteni liikuda.

See, mis juhtub pärast seda, kui on järgmised riigikogu valimised, kellel kui palju seal kohti on, kes on mingi erakonna esimees, milliseid kokkuleppeid tehakse, kes on seal siis valimistulemuse põhjal valitsuse kokkupanijad, see on natukene liiga pikk aeg, et siin mingeid järeldusi või plaane või selliseid jooni maha tõmmata. Ma sellega praegu ei tegeleks.

Kuidas te kommenteerite viimasel ajal ametnike agarust tulla välja selliste algatustega, mis päris hästi võib-olla ei lähe alati kokku vaba ühiskonna mudeliga? Siin on näide tarbijakaitse ja tehnilise järelevalveameti ettepanekust hakata kontrollima ajakirjanduse sisu, siseministeeriumi ametnike algatust reisijaid riigisiseselt jälgima hakata samamoodi, nagu Euroopa Liidu direktiiv pani ette lennureisijaid enne reisimist registreerida, et seda nii mere- kui maismaa reisijatele laiendada. Uus kiiruskaamerate süsteem, mis sisuliselt kõik autojuhid kuhugi süsteemi talletab.

Ma julgen arvata, et võib-olla on nii mõnegi asja puhul avalikult täna natukene üle reageeritud. Kasvõi see liikluskaamerate asi.

Ma ei ole detailidega kursis, aga vaevalt, et seal nüüd iga juhti peab selleks pildistama, et mõõta distantsil kiirust. Ma ei tea, kas seda on keegi plaaninud, aga see on minu arust absoluutselt ebavajalik. See käib ju auto numbri järgi.

Number on ju isikustatud.

No ta võib olla ka kasutajate järgi. Aga tõsi, kui on vaja rikkumist tuvastada, siis jah, oleks ka justkui pilti vaja. Aga kas seda teeb siis viimane kaamera sel hetkel, kui on juba rikkumine tuvastatud... Eks sellesse tuleb sisse vaadata.

Aga ma julgeks küll öelda, et tänane valitsus on ikkagi väga vaba ühiskonna poolt, igasuguse põhjendamatu jälgimise vastu.

Kas need algatused, mis on tulnud, on ametnike liigne agarus või on mõni asi kommunikatiivselt liiga ühte nurka jooksnud ja tekitanud põhjendamatut hirmu või pahameelt. Sellega tuleb tegeleda.

Ma arvan, et niikaua, kuni me igasuguseid ideid ja algatusi esmalt avalikult arutame, niikaua, kuni meil on vaba ajakirjandus, kus ongi võimalik tulla nende asjadega välja, arutada, saada tagasisidet, niikaua on meil kõik hästi. Igaüks saabki vabalt arvata, kas see idee on halb või hea. Sinna tulevad igasugused väljatöötamiskavatsused, kui me peaks seadusandlusega edasi minema, kaasamised, riigikogu debatt ja siis lõpuks saab see ühel hetkel seaduseks.

Ma siin kedagi nüüd hoogsalt hukka küll ei mõistaks, vaid ma arvan, et see on meie tugevus, kui me saamegi ja julgeme arutada ükskõik mis teema üle avalikus debatis ja saadagi sellele ausa ja hea tagasiside.

Mida te arvate regionaalministri pingutustest leida valitsuse eriesindaja Ida-Virumaale?

Me oleme selle valitsuskoalitsioonis kokku leppinud, et Ida-Virumaale võiks eriesindaja tulla.

Kui palju sellele raha kulub?

Minu nägemuse järgi tuleks seda teha olemasolevate vahendite arvelt. Ma olen väga seda meelt, et me riigisektoris pigem peame vaatama, kuidas riiki tõhusamaks ja efektiivsemaks teha.

Regionaalministeeriumi vahenditest siis?

See on minu nägemus. See, mis on ministri nägemus, kas see on võimalik, eks see ongi tema töö ja lõpuks, kuidas valitsus otsustab. Aga see, et see esindaja võiks sinna minna, siis jah, me oleme selles koalitsioonis kokku leppinud.

Ida-Virumaa probleem, aga teistpidi väga suur võimalus, ongi õiglane üleminek, kus meil tegelikult on vaja väga kiiret tempot hoida selles, et hästi targalt, nutikalt ja meie pikaajalisi eesmärke täites võtta kasutusele õiglase ülemineku fondi rahad. Ma arvan, et seal sellisel eriesindajal oleks oma roll ja tegelikult ka reaalne rahakott nõustada, aidata, lükata, lahendada jooksvalt probleeme, olla nii-öelda selle raha kiire, efektiivne kohaletoimetaja. Minu nägemuse järgi tuleks seda loomulikult teha võimalikult väikeste täiendavate kuludega ehk et võimalusel olemasolevate vahendite raames. Ja ma usun, et regionaalminister neid võimalusi ka otsib.