Valitsuse istungi esialgses päevakorras on 28 punkti, millest lõviosa on hinnangu andmised opositsiooni poolt esitatud eelnõudele.

Valitsus kujundab ka seisukoha Euroopa Parlamendi koosseisu kohta aastatel 2024-2029.

Võrreldes Euroopa Parlamendi 2019.-2024. aasta koosseisuga, näeb ettepanek ette lisakohtade andmist üheksale liikmesriigile, kelle rahvaarvus on toimunud demograafilised muutused: Hispaania +2 (61); Madalmaad +2 (31); Austria +1 (20); Taani +1 (15); Soome +1 (15); Slovakkia +1 (15); Iirimaa +1 (14); Sloveenia +1 (9) ja Läti +1 (9).

Ettepanekus viidatakse ka täiendava 28 esindaja valimisele Euroopa Parlamenti kogu Euroopa Liitu hõlmava valimisringkonna loomise korral. Sellise ringkonna loomise ettepaneku on Euroopa Parlament esitanud oma ettepanekus nõukogu määruseks Euroopa Parlamendi liikmete valimise kohta otsestel ja üldistel valimistel.

Eesti on kompromissi huvides valmis nõustuma täiendavate kohtade jagamisega Euroopa Parlamendi 2024.-2029. aasta koosseisus. Samuti peab Eesti vajalikuks, et kohtade jaotamiseks töötatakse välja läbipaistev arvutussüsteemi. Hetkel ei ole läbipaistvat arvutussüsteemi, mille alusel üheksale liikmesriigile kohti juurde antakse, mistõttu on osad liikmesriigid seadnud arvutuspõhimõtted küsimärgi alla ning soovivad ka endile lisakohti.

Samuti jääb Eesti oma varasema seisukoha juurde, mis ei toeta Euroopa Parlamendi valimissüsteemi muutmist ning kogu liitu hõlmava valimisringkonna moodustamist. Eesti ei toeta seega sellisele valimisringkonnale 28 parlamendi liikme koha ette nägemist.