Ukraina kultuuriseltsi hoovile on riputatud maskeerimisvõrgud ning kõik, kes soovivad, võivad tulla neid punuma. Maskeerimisvõrke on käinud tegemas nii tallinlased kui ka Tallinna vanalinnas jalutavad turistid.

Eestisse tulnud ukrainlaste jaoks on sellise töö tegemine oluline, ütles oma kaasmaalasi juhendav Liudmyla Hryn.

"Meie jaoks on tähtis aidata oma võitlejaid ka siis, kui me ei ole kodumaal. See on meie jaoks oluline. Tahaks midagi teha selleks, et saabuks võit. Me loodame, et tänu nendele võrkudele hukkub vähem noormehi, sest nad on kaitstud," lausus ta.

Valmis saanud võrgud saadetakse rindele.

"Kuna need ei ole suuremahulised, siis on lihtsam. Meie enda autod, mida me Eestis annetatud raha eest soetame-saadame, võtavad peale. Ja teised sõidavad ka. Nagu valmis, siis hops ja viidud, see on ühe-kahe päeva küsimus, ära viia," lausus Ukraina kultuurikeskuse juht Bogdan Ljutjuk.

Ljutjuk ütles, et sõja algusest alates on keskuse kaudu antud Ukrainale abi kolme ja poole miljoni euro eest. Talvel valmistati kaevikuküünlaid  ja kuuliveste. Annetuste eest on Ukrainasse saadetud kiivreid, droone, öövaatluskaameraid, toiduabi. Eelmisel nädalal saadeti teele kaks autot koos meditsiiniriietusega. Annetuste hulk on küll võrreldes sõja algusega vähenenud, kuid inimesed ja organisatsioonid  jätkavad annetuste tegemist, märkis Ljutjuk.

"Loomulikult annetuste maht on võrreldes sõja algusega raugenud, aga üldiselt ju kõik ikkagi toimib, mitte ainult meil, aga teistel abiorganisatsioonidel ka. Abi liigub, riigid aitavad. Ja erinevatel tasanditel asjad liiguvad," lausus ta.

Kultuurikeskuse poole pöörduvad Eestisse jõudnud ukrainlased, kes vajavad abi või siis tahavad lihtsalt emakeeles rääkida oma elust ja läbielamistest. Kultuurikeskuses on kaks suurt seal valmistatud raamatut. Esimene koondab inimeste mõtteid Eestimaa loodusest ja kannab nime "Neitsi Maarja laul". Teise nimi on "Neitsi Maarja itk" ja selles on ukrainlaste lood, mille meenutamisel ja kirjapanekul on toeks psühholoogid.

"See on nagu kunstiteraapia. Psühholoogid, kes enne töötasid meiega – kui nüüd pagulased tulevad, siis nad konsulteerivad, kuidas võib lahendada oma küsimusi ja probleeme," ütles kunstnik Anatoli Ljutjuk.

Raamatu teises osas kirjutavad Tallinna ja Narva lapsed suhtlemisest Ukrainast tulnud lastega.