Eestis on sadu hobiilmavaatlejaid

Lisaks professionaalsetele sünoptikutele ja ilmavaatlejatele on Eestis veel sadu hobiilmavaatlejaid, kes teevad seda isiklikust huvist. Ja nii mõnigi kodune ilmajaam võib olla ka mõnikord abiks ametlike ilmaandmete analüüsimisel.

Jüri Saar ütles, et temast sai ilmavaatleja 18 aastat tagasi, kui sõber talle raamatu kinkis ja nüüd võib ta võtta suvalise päeva nende enam kui 6000 päeva seast ja öelda, milline ilm Saaremaa lõunarannikul just siis oli.

"Momendi temperatuur, maksimum- ja miinimumtemperatuur. Siis ma olen kirjutanud tuule suuna, tuule tugevuse ja ka märkmed pilvituse kohta ja ka igasugust olmeasju. Näiteks täna on kirjutatud, et esimesed vaarikad korjasin," lausus Saar.

Arvet Kallas on aga alles nii-öelda noor ilmavaatleja. Oma jaama pani ta püsti vähem kui aasta tagasi ja ütleb, oi kui põnev. Kõik graafikud on kuude ja päevade kaupa telefonis alati saadaval.

"Ma arvan, et kui raadiost kuulen, et ilm hakkab käest ära minema, siis on alati kohe äpp lahti ja vaatan, kuidas kodus olukord on. Et kas ikka katused on peal, Saaremaa värk ju," ütles Kallas.

Nii Arveti kui ka sadade teiste selliste ilmajaamade omanikud on mõnikord abiks ka professionaalsetele ilmavaatlejatele.

Eesti tuntuim sotsiaalmeedia sünoptik Kairo Kiitsak, kes on suutnud oma postitustega ilmaennustused ja vaatlused lihtsas vormis ja põnevalt lahti kirjutada, on mitmeid kordi kasutanud oma postitustes ka hobiilmajaamade andmeid. Aga alati rõhutades, et need ei ole ametlikud andmed.

"Nende jaamade põhjal ennustada ei saa, aga need on operatiivtöös väga hea lisandväärtus. Me saame vaadata operatiivselt, et kui sajupilved ilmuvad, kus see sadu tegelikult oli ja kas mõni jaam sai sellega ka pihta. Järelanalüüside tegemiseks on väga oluline, et meil oleks hobiilmajaamu ka. Me ei saa öelda, et need oleksid 100 protsenti usaldusväärsed, aga ma ei saa ka väita, et need andmed ei ole üldse usaldusväärsed. Tegelikult need andmed on mingis mõttes usaldusväärsed ja väärtuslikud meile," rääkis Kiitsak.

Kui kodused ilmahuvilised saavad alati graafikust vaadata ja võrrelda, millal oli näiteks aasta kõige soojem või kõige külmem päev, siis  ka Jüri Saare ilmavaatluse päevaraamatul on oma eriline eelis, mida ükski tehniline ilmajaam veel ei paku.

"Iva on selles, et iga kord, kui ma siia midagi kirjutan, ma näen eelmist 17 aastat.  Sama päev on mul lahti, käin korraks silmadega üle ja kogu pilt on mul silmade ees," ütles ta.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: