"Häirekeskus kuuleb, mis juhtus?"

Nende sõnade järel peaks inimene rääkima ära oma mure, kuid mõnikord ei ütle keegi midagi. Ja siis helistatakse samalt numbril uuesti ja uuesti ja niimoodi mitusada korda päevas. Ning iga kord võetakse telefon vastu ning öeldakse: "Häirekeskus kuuleb, mis juhtus."

Häirekeskuse kriisjuht Janek Murakas kinnitab, et 112-le tulnud kõnet ignoreerida ei tohi.

"Me peame ikkagi oma põhiküsimuse ära küsima ja veenduma, et seal abivajadust taga ei ole," sõnas Janek Murakas.

Üks selline kõne võtab kuni kümme sekundit.

"Aga kui on sadu kõnesid vahetuse jooksul, siis kokkuvõttes see aeg, mis sinna alla läheb, on üsna suur," lisas Murakas. 

Masinate tehtud tühikõned jaotuvad kaheks. Üha enam helistavad häirekeskusesse klahvilukuta taskusse pandud telefonid, vanematele inimestele antud SOS-nupud või kukkumisanduriga käekellad. Kuid aeg-ajalt tabab häirekeskust omamoodi teenustõkestusrünnak.

Siseministeeriumi pääste- ja ohutuspoliitika osakonna nõunik Kadi Luht-Kallase sõnult on sama murega kimpus näiteks Ukraina.

"On seadmeid, mida pahatahtlikult kasutatakse just nimelt selliste siseturvalisust pakkuvate asutuste töö halvamise jaoks. Meil on väga selgelt vaja selle võimalike tekkepõhjuste tuvastamiseks seaduslikku alust," selgitas Kadi Luht-Kallase.

Valeväljakutsete tegemine on juba praegu keelatud. Läinud aastal alustati 145 menetlust selle pärast, et inimesed helistasid üldjuhul purjus peaga häirekeskusesse ja kutsusid endale näiteks politsei. Ette tuli sedagi, et valetati tapmise või tervisehädade kohta. Aga olukorraks, kus keegi sireenide unnates välja ei sõida, seaduses paragrahvi pole.

Ja kui menetlust ei saa alustada, pole võimalik ka välja selgitada, kes üldse häirekeskust pommitavate numbrite taga seisab.

"Niipea, kui me hakkame mobiilioperaatoritele mingeid päringuid tegema, siis tihtipeale sealt tuleb vastus, et senikaua, kui mingit menetlust ei ole, pole neil alust ka mingeid andmeid välja anda. Nemad peavad ikkagi oma kliente kaitsma," ütles Janek Murakas.

Siseministeerium saatis ringi käima seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse ning pakkus arutamiseks mitu võimalikku seadusepügalat – kõik suunatud sellele, et häirekeskuse töö teadlik häirija saaks karistada.

Siin on oluline just teadlikkus. Kui menetluse käigus tuleks välja, et üha uusi kõnesid teeb mõne vanahärra nutikell, siis tuleks üle vaadata kella seaded või selgitada uue viguri eripärasid. Karistada saaks aga need, kes panevad roboti nimelt riigiametit kiusama.

Sama lugu oleks inimestega, kes ise häirekeskuse numbri välja valivad. Janek Murakas toob näiteks helistaja, kes on tänavu teinud umbes 900 kõnet.

"Isik on küll teada, on suheldud kohaliku omavalitsusega. Politsei on üritanud temaga vestelda. Aga ka kohalik omavalitsus on öelnud, et ta saab endaga ise hästi hakkama ja sotsiaalset abivajadust tal otseselt ei ole. Ta karjub, sõimab ainult telefonis, süüdistab häirekeskust kõikides maailma hädades. Meie vahendid on ammendunud, kuidas teda mõjutada ja võib-olla ikkagi ainuke variant selliste juhtumite puhul on karistusega mõjutamine," leidis Murakas.

Ühe aasta jooksul vastas häirekeskus 20 kõige aktiivsema helistaja kõnele 12 995 korral. Kõige jutukam inimene oli selle aja jooksul liinil 28 ja pool tundi. Murakas rõhutab, et seadusemuudatust pole vaja ka kõigi nii-öelda sarihelistajate karistamiseks. Ta selgitab, et pahatahtlikud helistajad on ikkagi vähemuses.

"Põhilisel hulgal sarihelistajatest on abivajadus, aga see ei ole see, mida häirekeskus oma partnerite kaudu anda saab. Ehk nad ei vaja otseselt päästeameti, kiirabi või politsei sekkumist."

Need inimesed vajavad sotsiaalset, reeglina kohaliku omavalitsuse abi. Helistajad selgitavad, et omavalitsuse telefon nädalavahetusel või õhtusel ajal ei vasta.

"Inimesed ütlevadki, et nad ei oska kuhugi mujale pöörduda. Me oleme ikkagi ainuke number, mis on kättesaadav 24/7 ja me oleme kogu aeg inimeste jaoks olemas. On ka neid inimesi, kes toovad välja, et see on tasuta number," rääkis Murakas.

Nende inimeste puhul teeb häirekeskus koostööd omavalitsusega ning kohati on sellest ka abi. Kadi Luht-Kallas rõhutas, et väljapakutud seadusemuudatusega ei soovi ministeerium kellelegi öelda, et ärge päris mure korral helistage.

"Ta võiks natukene panna mõtlema selle üle, et kui ma nüüd riigi suhtes olen pahas tujus, siis ma ei helista esimesele numbrile, et ennast välja elada. Et ta saaks aru, et sellega ta takistab kellegi abisaamist, ütles Luht-Kallas.