"Stabiilsuse ja põhjaliku töö tagamiseks otsustas president jätta peaministri ametisse," ütles esmaspäeval Elysee palee ametnik. 

Prantsusmaal on sel aastal toimunud suured pensionireformi ja politseivägivalla vastased meeleavaldused. 

Macron otsustas tõsta pensioniiga 64. eluaastani. Macroni toetusel kasutas Borne põhiseaduslikku võimalust, mida tuntakse artikkel 49/3 nime all. See võimaldas valitsusel suruda pensionireformi seadus läbi ilma hääletuseta alamkojas. Pärast seda lubas Macron, et keskendub lõhestunud ühiskonna ühendamisele. Macron tegi siis Borne'ile ülesandeks leida uusi liitlasi alamkojas. 

Mõned kriitikud leidsid juba kevadel, et Macron peaks tegema valitsuses ümberkorraldusi. Juuni lõpus puhkesid Prantsusmaal taas rahutused, kui teismelise toidukulleri tapmine politsei käe läbi viis viimaste aastate kõige rängemate rahutusteni.

Valitsus tõi tänavale politseinikud ja määras märatsejatele karmid karistused. Pärast rahutuste vaibumist on Macron hoidnud kodumaal madalat profiili. Valitsuses plaanitavad ümberkorraldused tõusid taas Prantsusmaal päevakorda. 

Borne'i juurde jäädes valis Macron aga järjepidevuse, samuti polnud alternatiivset kandidaati peaministri ametikohale. Parempoolsete liider Marine Le Pen juba jõudis Borne'i ametis jätkamist kritiseerida.