Ida-Saksamaal asuvas Lausitzi piirkonnas on olemas ütlus, et jumal lõi Lausitzi ja saatan pani selle alla kivisöe. Viimase saja aasta jooksul on kohalikud elanikud teinud kuradiga tehingu ning piirkonnas on kaevandatud miljonite tonnide koguses sütt. Selle käigus on kannatanud kohalik keskkond, aga vastutasuks said tuhanded inimesed hästi tasustatud töökohad. 

Saksamaal hakkab aga söetootmise ajastu läbi saama. Berliin tahab vähendada heitkoguseid ning plaanib 2038. aastaks söeküttel töötavad elektrijaamad sulgeda, vahendas Financial Times.

Lausitzis tegutseb energiafirma Leag, mille peakorter asub Cottbusis. Firma annab tööd tuhandetele inimestele. Ettevõttel on neli söekaevandust ja neli söel töötavat elektrijaama. Firma plaanib aga siseneda roheenergia ärisse. Sellest sõltub Saksamaa üleminek puhtamale energiale. Firma tegevus mõjutab ka Ida-Saksamaa majanduslikku heaolu. 

"See on seni Saksamaa suurim muutus energiavaldkonnas. 15 aasta pärast on meie praegune äri läbi," ütles ettevõtte juht Thorsten Kramer. 

Firma käsutuses on suur territoorium, Leag plaanib sinna rajada Euroopa suurima päikesepargi. Samuti tahab ettevõtte rajada 10 miljardi euro eest tuulepargi. Leag loodab, et selle käigus plaanivad piirkonda investeerida ka kiibifirmad ja akude tootjad. 

Mõned keskkonnaorganisatsioonid siiski kahtlevad, et Leag on pühendunud taastuvenergia arendamisele. Organisatsiooni Europe Beyond Coal esindaja Fabian Hübner ütles, et söefirma plaan on naeruväärne. "See on nagu paluda kurikaela, et ta kurssi muudaks," ütles Hübner. 

Leagile kuulub umbes 33 000 hektarit maad, mis teeb firmast piirkonna ühe suurima maaomanikku. Viimaste aastate jooksul on ettevõtte tööle palkanud umbes 100 taastuvenergia eksperti. 

Firma üleminekut roheenergiale takistab veel ka Saksamaa bürokraatia. Tuule- ja päikeseenergia arendajad peavad oma projektidele saama heakskiidu. See võib võtta aega mitu aastat. 

"Omavalitsustes on üks või kaks inimest, kes vastutavad lubade andmise eest. Ja nad peavad läbi vaatama tuhandeid taotlusi," ütles Leagi taastuvenergia osakonna juht Fabian von Oesen. 

Cottbus oli Saksa Demokraatliku Vabariigi (SDV) söekaevandamise ja tekstiilitööstuse keskus. Pärast Saksamaa taasühinemist varises kohalik tööstus kokku. Tööpuuduse tõttu lahkusid piirkonnast ka noored inimesed. 

"Deindustrialiseerimine oli väga valus," ütles Cottbusi linnamuuseumi juht Steffen Krestin. 

Krestin loodab, et piirkond suudab edukalt taastuvenergiale üle minna. Tema sõnul on piirkond selle küsimuse osas siiski lõhestunud. Seda kasutab ära Saksamaa parempopulistlik partei AfD. 

"Inimesed tunnevad end siin ebakindlalt. Suund kuhu piirkond areneb, see pole selge. Küsimus on selles, mis saab 10-15 aasta pärast," ütles AfD Cottbusi haru juht Jean-Pascal Hohm. 

Hohmi väitel pole rohelises energeetikas nii palju töökohtasid kui kaevandustes. 

Mõned märgid siiski viitavad sellele, et suured rahvusvahelised firmad plaanivad oma tegevust Ida-Saksamaal laiendada. Viimaste aastate jooksul on piirkonda investeeringuid teinud Tesla, Intel ja BASF.