2023. aasta jooksul reservi sissemakseid ei tehtud. 2022. aastal laekus reservi 900 000 eurot, millest enamuse moodustas Eesti Panga 2021. aasta kasumieraldis, seisab rahandusministeeriumi ülevaates.

Teise kvartali lõpu seisuga on reservi vahendid valdavalt investeeritud väga madala krediidiriskiga Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse ning keskpanga kontojääki, mis moodustab paigutuse struktuurist 69,9 protsenti. Krediidiasutuste võlakirju pm 27,9 protsenti ja ettevõtete võlakirju 2,2 protsenti.

Suurima osakaalu paigutustest moodustavad 14,9 protsendiga Belgia, 10,5 protsendiga Prantsusmaa ja 8,1 protsendiga Austria võlakirjad. Reservi investeeringutest moodustavad võlakirjad 99,6 protsenti ning kontojääk 0,4 protsenti. Reservi vahendite säilivuse tagamiseks moodustavad 72,1 protsenti reservi mahust investeeringud kõrgeima krediidireitinguga emitentidesse ja keskpanka.

Euroala võlakirjade tootlused II kvartalis tõusid, kuna Euroopa Keskpank jätkas baasintressimäärade tõstmist. Reservi 2023. aasta II kvartali tulusus oli 1,56 protsenti ja normportfelli vastava perioodi tulusus oli 1,28 protsenti. Reservi tulusus aasta algusest oli 2023. aasta juuni lõpu seisuga 2,19 protsenti, normportfelli vastava perioodi tulusus oli 2,09 protsenti.

1997. aastal loodud stabiliseerimisreservi saab kasutada riigikogu heakskiidul kriisiolukordade leevendamiseks. Reservi loomisel oli selle maht 701,6 miljonit krooni ehk 44,8 miljonit eurot. Reservi on kasutatud näiteks pankrotistunud Eesti Maapanga klientide loovutatud nõuete katteks ja 2009. aasta majanduskriisist tulenevate riskide vähendamiseks.

2020. aasta aprillis andis riigikogu loa kasutada stabiliseerimisreservi vahendeid järk-järgult eriolukorra tõttu tekkinud majandusliku kahju leevendamiseks.

Riigieelarve seadus näeb ette, et stabiliseerimisreservi kantakse Eesti Panga kasumieraldis, riigikogu otsuse alusel eelmise majandusaasta riigi rahavoo ülejääk, reservi haldamisest saadud tulu, riigieelarves selleks ettenähtud raha ja muud seaduses sätestatud vahendid.