Rahvusvahelise kaitse saajate arv kasvas aastaga üle 4000 protsendi

Eesti rändestatistikat mõjutas mullu kõige enam Ukraina sõjapõgenike saabumine Eestisse ning Vene Föderatsiooni ja Valgevene kodanikele kehtestatud sanktsioonid ja piirangud. Näiteks rahvusvahelise kaitse saajate arv kasvas aastaga 4480 protsenti, sest tavapärase ligi 50 inimese asemel anti rahvusvahelise kaitse 2107 inimesele.
Rahvusvahelise kaitse taotlemine on üks inimese põhiõigustest. Eesti on võtnud endale rahvusvahelise kohustuse kaitsta neid välismaalasi, kellel pole võimalik oma kodumaal turvaliselt elada.
Rahvusvahelise kaitse saaja on välismaalane, keda on tunnustatud pagulasena, täiendava kaitse või ajutise kaitse saajana ning kellele on antud Eesti elamisluba.
Kuni 2022. aasta alguseni püsis rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate arv Eestis suhteliselt madalana. Alates 1997. aastast on Eestilt rahvusvahelist kaitset (v. a. ajutist kaitset) taotlenud 4264 välismaalast ning rahvusvaheline kaitse on antud (pagulase staatus + täiendava kaitse staatus) 2709 välismaalasele.
Järsk tõus toimus pärast Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni Ukrainas. Selle tulemusena esitati tavapärase ligi saja taotluse asemel aasta jooksul kokku 2940 taotlust. Rahvusvahelist kaitset anti tavapärase ligi 50 inimese asemel 2107 inimesele, selgub kultuuriministeeriumi ja Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti koostatavast rändestatistikast.
Võrreldes 2021. aastaga kasvas taotlejate arv 2022. aastal 3768 protsenti ning kaitse saajate arv kasvas võrreldes 2021. aastaga 4480 protsenti.
Seoses Venemaa sõjalise agressiooniga Ukrainas rakendati Euroopa Liidus mullu esimest korda sõjapõgenikele ajutist kaitset ning Eesti andis samal aastal ajutist kaitset 41 639 Ukraina kodanikule. 2022. aastal taotles Eestist ajutist kaitset 41 871 Ukraina sõjapõgenikku, kellest 27 465 olid naised, 14 406 olid mehed ja 14 396 olid lapsed.
"Enamus 2022. aasta rahvusvahelise kaitse saajatest olid samuti Ukraina kodanikud, kes ei saanud taotleda ajutist kaitset, kuna nad olid Ukrainast lahkunud enne sõjategevuse algust," selgitas kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Eda Silberg.
Ajutine kaitse antakse nendele välismaalastele, kes kuuluvad Euroopa Liidu Komisjoni ettepaneku ja Euroopa Liidu Nõukogu rakendusotsuse alusel ajutise kaitse saajate hulka. Ajutist kaitset rakendatakse erakordselt ning suure arvu inimeste ohtu sattumise korral ning selle maksimaalne tähtaeg on kuni kolm aastat.
Mitmed rahvusvahelise kaitse saajad on aja möödudes kas pöördunud tagasi oma koduriiki või asunud elama teise liikmesriiki, aga on ka neid, kelle Eestis viibimise alus on muutnud. Näiteks on 11 rahvusvahelise kaitse saajat nüüdseks saanud Eesti kodakondsuse.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi