Saks: viljaleppest välja astumisega võttis Venemaa initsiatiivi
Viljaleppest välja astumisega võttis Venemaa taas vahepeal ukrainlastele kaotatud initsiatiivi ning kasutab seda läbi rahvusvahelise kogukonna Ukraina survestamiseks, ütles julgeolekuekspert Rainer Saks "Vikerhommikus"
Saatejuht Märt Treier soovis Saksa hinnangut asjaolule, et Venemaa on koondamas hiiglaslikku väekontingenti Bahmutist põhja pool asuvasse Kupjanski piirkonda, mis avaldab mõju ka Ukraina vastupealetungile.
"Need on kohad, kus Venemaa üritab oma rünnakuid korraldada. Rünnaku kordasid on päris palju, aga tegelikult enamasti nad on siiski sooritatud suhteliselt väikeste üksustega. Sellist suurt pealetungi Venemaal ei ole õnnestunud käivitada," kommenteeris Saks.
Saks märkis, et sõjategevuses üldiselt praegusel hetkel väga kiireid muudatusi ei toimu. "Lahingutegevus jätkub väljakujunenud piirkondades. Lõunas üritab Ukraina oma pealetungi käigus hoida, samuti üritab Ukraina tungida edasi Bahmuti juures. Ja mõlemas suunas ta väga vaikses tempos on suutnud kogu aeg edeneda," ütles Saks.
Viimase aja sündmustest on oluline ära märkida Venemaa poolse viljaleppest väljumise, mis on toonud kaasa ka rünnakud viljahoidlatele ning muule viljaekspordiga seotud taristule Venemaa poolt.
"Ma arvan, et viljaleppest väljumine on Venemaa jaoks oluline seetõttu, et see on üks võimalus eskaleerida rahvusvahelisel tasandil survet Ukrainale või näidata, et Venemaal on poliitilist mõju jätkata surve avaldamisega Ukrainale, hoida initsiatiivi strateegilise tasandil. Sest viimase poole aasta jooksul oli Venemaa selle initsiatiivi kaotanud," kommenteeris Saks.
Saksa sõnul on Venemaa initsiatiivi pärssinud asjaolu, et Venemaa presidendil Vladimir Putinil ei ole võimalik reisida välismaale. "Ühtepidi ta on rahvusvaheliselt kuulutatud tagaotsitavaks ja teistpidi ei luba tal riigist hästi lahkuda ka Prigožini mäss. Venemaal oli vaja ühte tõsist initsiatiivi ja seda nad nüüd üritavad saavutada," rääkis Saks.
"Ja loomulikult nad näevad ka seda, et tänu oma viljakaubandusele on Ukrainal teatav mõju Araabia riikides ja Aafrika riikides. Ja kui Venemaa suudaks Ukraina sellest viljakaubandusest välja tõrjuda, siis Ukraina mõju kahaneks kindlasti nendes piirkondades. See sõltub nüüd väga palju Euroopa riikidest, kas nad suudavad Aafrika riike hoida sellisel kursil, et nad ei tihendaks oma suhteid Venemaaga," lisas ta.
Märkimisväärseks sündmuseks sellest nädalast pidas Saks ka sõjablogija Igor Girkini vahistamist. "See ei tähenda küll mingisugust väga suurt pööret Venemaa poliitikas. Girkini arreteerimise taga on kaks põhjust. Üks on laiemas poliitilises kontekstis see, et ka Prigožini mässule eelnes väga tõsine Wagneri juhi kriitikalaine Venemaa juhtkonna suhtes. Ilmselt on tehtud järeldus, et tugevat ja pidevat kriitikat Venemaa juhtkond endale poliitilises plaanis lubada ei saa. Teine põhjus, mis ilmselt tingis kiirema reageerimise oli see, et ka see kriitika pöördus väga paljuski presidendi vastu isiklikult. Ja seda ka kindlasti Putin ei saa lubada, et selline pidev kriitikavoog tekiks ja et see muutuks nii-öelda normaalseks ja igapäevaseks. Riskid on liiga kõrged tema jaoks. Ja selles plaanis on see Prigožini mäss loonudki sellise olukorra, kus Venemaa keskvõim reageerib närviliselt," lausus Saks.
Relvastuse mõttes on Saksa sõnul Ukrainal hädasti vaja läänelt hävitajaid. "See on üks väga suur puudujääk, mis Ukrainal praegu on. Küsimus on selles, kui palju neid lennukeid üle antakse ja kuidas on Ukraina võimeline neid kasutama ja nendega opereerima. Tegemist on ikkagi täiesti uute relvadega," sõnas Saks.
Lääne suurtükkide puhul on Saksa sõnul näha olnud, et nendega on ukrainlased väga kiiresti ja osavalt suutnud tegutseda ning nende kasutamise kiiresti omandanud. "Õhutõrje on ka väga hästi toiminud. Soomustehnika osas meil veel sellist tagasisidet ei ole, seda ei ole ka veel nii massiliselt kasutatud. Lennukid on kahtlemata veel keerulisem süsteem. On väga suur väljakutse see kõik koos toimima panna, terve armee ümber relvastada ja minna üle uuele standardile," tõdes Saks.
"Lääneriikides on neid kõhklusi ka omajagu, mis neid protsesse pidurdavad. Küllap nad need lennukid ikkagi lõpuks üle annavad. See peab olema üks osa Ukrainale antavast julgeolekugarantiist seni kuni Ukraina saab NATO liikmeks. Loodame, et nad suudavad seda teha piisavalt kiiresti, et Venemaal ei tekiks kiusatust hakata mõne aasta pärast uuesti Ukrainat ründama," ütles Saks veel.
Toimetaja: Aleksander Krjukov
Allikas: Intervjueeris Märt Treier