Ida-Virumaal on umbes sadakond vabatahtlikku, kes on vajadusel valmis oma tegemised sinnapaika jätma ja metsa eksinud inimesi otsima. Mida rohkem vabatahtlikke, seda rohkem peab harjutama koostööd ning abiseadmete kasutamist.

Otsingud ei tähenda pelgalt metsa läbikammimist, vaid ka kaardirakenduste ja sidevahendite käsitlemise oskust. Appi on võetud droonid ja koerad, kuid otsingute edukus sõltub suuresti metsa läinud inimese käitumisest.

"Meil panevad inimesed metsa minnes justkui meelega selga kaitsevärvi riided, et neid vist keerulisem otsida oleks, ja peale visatakse veel ka tumeroheline telkmantel. Kui inimesel on kaasas vesi ja küpsised, siis sellest oleneb, kui kaua
ta vastu suudab pidada. Nii et väga palju sõltub inimesest endast," selgitas vabatahtlik Aleksei Neprimerov.

Tavaline on see, et metsa minnes võetakse kaasa seenekorv, kuid mitte telefon.

"Tavaliselt, kui inimesel on kaasas telefon, siis meieni asi ei jõuagi. Ta leiavad kiiresti üles politseinikud või sõbrad ja kõik lõpeb õnnelikult. Meie puhul on aga lood alati väga kurvad, inimene on metsas vähemalt ööpäeva," sõnas Neprimerov.

Vaevalt said vabatahtlikud otsinguülesandega metsa minna, kui nad häire korras laagrisse tagasi kutsuti.

"Katkestasime õppuse, kuna meil algab reaalse inimese otsing, kes kadus kaks päeva tagasi. /.../ Iga elu on tähtis. Meil on praegu palju ressurssi, mida me saame kasutada ja loodame, et otsing lõpeb õnnelikult," ütles õppuse korraldaja Olga Hodoreva.

Reaalsed otsingud toimuvad Kiviõli lähedal metsas. Politsei, päästjad ja 40 vabatahtlikku otsivad vanemat meesterahvast, keda viimati nähti Püssi linnas kaks päeva tagasi. Jäljekoerad meest ei leidnud, nüüd oleneb kõik vabatahtlikest.