Kõige madalam kooliga rahulolu on 8. klasside õpilaste seas, kus langustrend on pikemaajalisem.

"Põhikooli kolmandas kooliastmes on rahulolu olnud läbi aastate suhteliselt kesine – oma kooliga on rahul või väga rahul umbes veerand õpilastest. Võib-olla on see selline eakohane skeptilisus kooli suhtes," rääkis haridusministeeriumi kaasava hariduse valdkonna juht Jürgen Rakaselg.

Tema sõnul tõusis gümnasistide rahulolu koroonaajal, kui toimus kaugõpe. Aga eelmisel aastal toimunud kuueprotsendiline langus on suure tõenäosusega tulenenud Ukrainas käivast sõjast.

"Me näeme, et gümnaasiumiõpilased on üsna reaktiivsed ühiskonnas toimuvatele muudatustele, sest õppekorralduslikke muudatusi ei ole nii palju olnud, millega võiks seletada seda muudatust," ütles Rakaselg.

Haridusministeerium peab aastate lõikes toimunud kõikumisi normaalseks.

Eesti Õpilasesinduste Liidu sõnul pole see statistika rõõmustav ning vaadata tuleks suuremat pilti, sest kooliga rahulolu püsib järjepidevalt liiga madalal.

"Sellega on väga palju meie poole pöördutud. Väga oluline osa sellest kõigest on ka koolikultuur. Kuidas vaadatakse õpilast, kas ta on lihtsalt väike sipelgas, iga päev peab tundides käima või on ta ka inimene, kes suudab panustada kooliellu, kas õpilast kuulatakse, kas panustatakse õpilase kuulamisele," rääkis liidu juht Ats Mattias Tamm.

"Huvitaval kombel nendes koolides, kus panustatakse õpilasesinduse toimimisse, luuakse neile eraldi eelarve, on kooliga rahulolu üldiselt palju-palju suurem kui nendes, kus ei toetata seda," ütles Tamm.

Lisaks mõjutab õpilaste rahulolu koolikiusamine. Nii haridusministeerium kui ka õpilasesinduste liit on probleemist teadlikud.

Noori nõustava Peaasi.ee psühholoogi Andreas Holsti sõnul seonduvad pea iga nende poole pöörduva abivajaja probleemid kooliga. Noored otsivad rohkem tuge, kuid psühholoogi sõnul on tööpõld lõputu.

"Uuringud küll teise nurga alt on näidanud, et kui abivajajate hulk on 100, siis ainult 50 neist otsivad ise abi. Ülejäänud 50 üritavad ise hakkama saada või ignoreerivad probleemi. /.../ Võib öelda, et isegi umbes 40 000 noort, kes tegelikult vajaksid abi, seda ei saa," tõdes Holst.

Lahenduse leidmine pole ühegi osapoole sõnul lihtne. Siiski panevad nad südamele, et pelgalt kiusamist kõrvalt nägevaks inimeseks ei tohiks keegi jääda.