PTA piirkonnajuht võitlusest seakatkuga: metssigu tuleks rohkem küttida
Värsked Aafrika seakatku kolded Lõuna-Eestis kinnitavad, et looduses on haigusfoon taas kõrgem. Põllumajandus- ja toiduameti (PTA) Lõuna regiooni juhataja Inge Saavo ütles intervjuus Vikerraadio saatele "Uudis +", et lahendus on metssigade arvu vähendamine.
Kolmapäeval leiti Põlvamaal Rakvere Farmi AS Lutsu farmist Aafrika seakatku kolle. Farmis elanud 9000 siga tuleb nüüd ära tappa. See on Eesti mõistes kurb rekord ehk teist nii suurt katkukollet meil varem leitud ei olegi. Mida põllumajandus- ja toiduamet on alates kolmapäevast seal farmi juures teinud?
Lutsu farmile on kehtestatud kitsendused. Sealt ei tohi midagi välja viia ega sisse tuua. Hetkel teostatakse seal koos maaülikooli teadlastega epidemioloogiliste uurimist, et välja selgitada haigustekitaja. Kuidas võis haigustekitaja sattuda farmi ja käivad ettevalmistustööd ka loomade hukkamiseks.
Kuidas need loomad hukatakse? 9000 siga on ikka päris palju.
Loomade hukkamise viib läbi meie lepingupartner aktsiaselts Vireen ja hukatakse nad gaasiga.
Ehk sead on sealsamas farmis sees ja sinna lastakse gaas sisse?
Ei! Farmi gaasi ei lasta. Gaasitatakse spetsiaalses veokis.
Mis hukatud sigadest edasi saab?
Hukatud sead viiakse aktsiaseltsi Vireen ja hävitatakse seal põletamise teel.
Meenutame 2015.-2016. aastat, kui aasta peale hukati üle 20 000 sea, kuid üksikjuhtumid olid väiksemad. Siis Vireen ütles, et neil sellist võimekust ei ole ja prooviti erinevaid viise: meil oli mobiilne seapõleti, mis hästi ei toiminud, ja kaardistati erinevaid matmiskohti. Palju sigu maeti maha ja siis nad tulid uuesti pinnale ja sellega oli igavesti häda. Kas Vireeni võimekus on vahepeal kasvanud?
Vireen on teinud korrektiive sellest ajast alates ja ta suudab need sead hävitada.
Ma saan aru, et vahepeal ehitati vaheladu, kus saab kuni 500 tonni loomseid jäätmeid ära külmutada, et neid hiljem jupphaaval põletada. Kas te olete ettevõtjaga suhelnud, kui suurt majanduslikku kahju see 9000 sea kaotus talle tähendab?
Majandusliku kahju hetkel ei oska öelda, sest need aktid tehakse veel. Loomapidajale hüvitatakse sigade maksumus ja hävitamisele kuuluvad ka söödad, söödalisandid. Aga kõik selgub töö käigus.
Kui 2015-2016 oli seakatku kõrgaeg, siis räägiti ka palju kompensatsioonide, aga hiljem selgus, et keegi toona katkuga pihta saanutest seda kompensatsiooni eriti ei saanudki, sest tingimus oli, et farm ei tohi olla eksinud bioohutusnõuete vastu. Kas nüüd on reeglid leebemad?
Ei, farmil peavad olema bioohutusnõuded täidetud ja selleks me ka igal aastal kaks korda teostame bioohutusnõuete kontrolli. Antud farmis on märtsikuust teostatud bioohutuse turvalisuse kontroll ja puudusi ei tuvastatud.
Aga nüüd uuritakse, kuidas katk sinna farmi sai. Kuivõrd on seda võimalik selgeks teha?
Eks teadlased vaatavad oma pilguga selle farmi üle. Ja siis hindavad, mis võis olla tõenäoline haiguse levik farmi.
Kas te varasemast mäletate, kuivõrd täpselt on õnnestunud selliseid asju välja selgitada?
Alati ei pruugi õnnestuda seda välja selgitada.
Aga kui tuleb välja, et süüdi on ikkagi mõni farmi enda tegematajätmine, siis kas see tähendab, et seda kompensatsiooni farm ikkagi ei saa?
Kui avastatakse suuremad rikkumised, siis kompensatsiooni ei saa.
Läinud nädalal leiti 116 seaga katkukolle Rõuge vallas asuvast Siberi talust. Kas see, et juba teise farmi nakatumine on olnud lühikese aja jooksul, näitab ka seda, et seakatkufoon looduses on kõrgem?
Kindlasti on kõrgem. Kuna eelmisel nädalal tuli sellest taudikoldest 10 kilomeetri raadiuses välja metssigadel SAK-viiruse (Aafrika seakatk – toim) leid, siis võib oletada, et seda viirust on metsas rohkem. Ja samuti on sel aastal SAK-viiruse leide olnud Põlvamaal. Viimane oli 25. juulil, kui hukati üks metssiga Ahja alevikus.
Millest see tulla võib, et see viiruse foon on nüüd kõrgem?
Ma arvan, et sellepärast, et metsades on sigade arv suurenenud. Ja meil naaberriigis Lätis on tuvastatud väga palju viiruspositiivseid metssigu. See Võrumaa juhtum on ju ka Läti SAK-viiruse leiust 15-18 kilomeetri kaugusel.
Kas see omakorda tähendab, et jahipidamist on jäänud vähemaks, olgu siis Eestis või Lätis?
Läti kohta ma ei oska midagi öelda, aga meil on sigade arvukus metsas tõusnud. Küttimist üldiselt on, aga see maht võiks olla suurem.
Farmi ümber tehakse nüüd 10-kilomeetrine piirangutsoon ja seal sees on ka üks farm, millele seatakse võimaliku taudi leviku ärahoidmiseks samuti piirangud. Nii loomadele ja nende pidamisega seotud materjalide liikumisele. Mida need piirangud tähendavad ettevõtja jaoks?
Loomade sisse- ja väljaviimine on sisuliselt keelatud. Sisse saab tuua ainult põllumajandus- ja toiduameti loa alusel. Ja samamoodi nad peavad jälgima bioohutusnõudeid. Kõik liikumised peab registreerima. Ja igasugused üritused on keelatud.
Aga kas ta lihaks kombinaati oma sigu võib viia?
Ainult meie loa alusel. Iga kord hindame selle üle, kas ta tohib sigu sealt välja viia või ei mitte.
Kui kaua selline piirangutsoon kestab?
Selline piirangutsoon kestab niikaua, kui on maha võetud kitsendused sellest taudistunud koldest. 15 päeva peale viimast puhastamist ja desinfitseerimist lõpetatakse kitsendused.
Kas ja mida peaks nüüd senisega võrreldes muutma? Ka ettevõtja pressiteates ütles, et kõik oli korras ja ta ei tea, kust katk sisse tuli.
Minu arvamus on, et peaks ikkagi küttima metssigu rohkem. Et ei oleks sellist viiruse leviku allikat, nagu hetkel on. Me arvame, et see on ikkagi metsast tulnud. Ja kui võtta Põlvamaa, siis seal on ju selle aasta jooksul diagnoositud metssigadel 18 juhul SAK-viirus. Ja et ma arvan, et lahendus on metssigade arvu vähendamine.
Mõnda aega tagasi rääkisime siin samas Vikerraadios plaanist lubada taas üle paljude aastate osade sigade õues pidamine, sest paljud lapsed ei ole kunagi elus siga näinud. Nüüd see plaan sai paraja hoobi?
Kindlasti praegusel ajal ei tohiks sigu väljas pidada.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi