Kliimaministeerium viis sisse jahieeskirja uued muudatused. Enim mõjutavad need kobrast, kes jääb looduskaitsjate sõnul kaitseta.*

"Kobras on Euroopa Liidu mõistes kaitsealune liik, direktiivi viiendas lisas ja sellest tulenevalt on täiesti välistatud, et võiks teda küttida siis, kui tal on pojad," ütles MTÜ Hoiame Loodust eestvedaja Mati Sepp. "Me juhtisime tähelepanu, et esiteks on tegemist ebaeetilise käitumisega, et sellise seaduse tulemusel hakatakse küttima noorloomasid, abituid noorloomasid, tiineid emasloomasid," lisas ta.

"See muutus, mis praegu tehti, annab tegelikult võimaluse inimtekkelistest veekogudest – see on siis kuivendussüsteemid – neid küttida aastaringselt. /.../ Neid kuivendussüsteeme on hästi hea sulgeda niimoodi, et tekiksid suured üleujutused, mis saagi hävitavad või metsa kahjustavad," rääkis Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts.

"Hetkel, põuaperioodil, on kobras kliimakangelane. Põllumeeste jaoks on kobras praegu elupäästja, just tänu oma tammidele ta hoiab seda vähest vett, mis metsadele ja põldudele veel jäänud, kinni," sõnas Sepp.

Looduskaitsjad heidavad ette, et jahieeskirja muudatusi tehes konsulteeriti vaid erametsaliidu ja jahimeeste seltsiga.

"Minu jaoks on arusaamatu, kuidas saab teha nii suuremahulisi ühiskonda mõjutavaid otsuseid niimoodi, et kaasatud on ainult ärihuvide eest seisvad osapooled," ütles Sepp.

"Sellele muutusele, mis näiteks kobrast puudutab, eelnes ju tegelikult kaitsmiskava koostamine, mis juba kaks aastat kehtib. Ja erinevad huvigrupid istusid pikalt koos ja arutasid neid võimalusi, missugused on kõige paremad, mõistlikumad ja õigemad võimalused," rääkis Korts.

Nüüd lubab kliimaministeerium jahieeskirja uuesti muuta.

"Üks asi, mis kindlasti tegelikult tuleb ära lahendada ja mille osas juba minister andis ka korralduse, et tõepoolest oleks selgemini seal uues muudatuses ka kirjas see, et poegadega emasloomadele jahti ikkagi pidada ei tohi," kinnitas kliimaministri teadusnõunik Aveliina Helm.

*Kliimaministeeriumi kinnitusel kobras kaitseta ei jää. 24. juulil jõustunud jahieeskirja muudatused määrasid kindlaks alad, kus aasta ringi kobrast küttida ei tohi. "Aasta ringi on keelatud koprajaht Võrtsjärvel, Emajõel, Pärnu jõel suudmest kuni Pärnu-Rakvere-Sõmeru mnt sillani, Narva ja Kasari jõel ilma lisajõgedeta, välja arvatud keskkonnaameti loaga," seisab eeskirjas.