Vene föderatsiooninõukogu kiitis reedesel istungil heaks eelnõu, mille kohaselt on alates 2024. aasta jaanuarist ajateenistuskohustuse eavahemik 18. eluaastast 30. eluaastani, vahendas Interfax. Vene riigiduuma esimesel lugemisel taheti senise 18-27 eavahemiku asemel liikuda 21-30 eavahemikuni, kuid algset ettepanekut muudeti teisel lugemisel.

Pikemat eavahemikku soovis tulenes Vene kaitseministeerium, kuigi Vene presidendi administratsioon oli sellele algselt vastu kirjutas oma allikatele tuginedes Vene opositsiooniline väljaanne Verstka. Samas relvajõud ise ei soovinud ajateenistuse eavahemiku pikendamist. Sellegipoolest näitasid Kremlis tehtud arvutused, et sõjalised kaotused Ukrainas on nii suured, et nende katmiseks on tarvis ajateenistuskohustuse eavahemikku pikendada.

Eavahemiku ülemise piiri tõstmine lepiti Verstka allikate sõnul kokku juba varem ning see on konkreetselt mõeldud nende ajateenistusse saamiseks, kes seda vältides on läinud kõrgharidust omandama. Suurem hulk ajateenistuses olevaid inimesi võimaldab Vene relvajõududel ka enamate seast endale tegevväelasi värvata. Seaduses pandi ka paika eritingimused, mille korral on ajateenijal võimalik relvajõududega eriolukorra tingimustes sõlmida lühiajalisi teenistuslepinguid. Nende tingimuste hulka kuulub ka Vene Föderatsiooni relvajõudude kasutamine väljaspool Venemaa piire.

Seadusemuudatused käsitlevad ka võimalikku uut mobilisatsioonilainet

Eraldiseisvalt keelustati Venemaalt lahkumine kaitseväeteenistuse kutse saanud inimestele. Eelnevalt oli keelatud nädal peale kutse saamist keelatud riigist lahkuda. Samuti lubati kohalikel võimudel Vene regioonides luua oma eraturvafirmad, mis sisult meenutavad palgasõdurite grupeeringuid.

Ühe vastuolulise seadusemuudatusena lisati sõnastus "mobilisatsiooni perioodil, eriolukorra ajal või sõjaseaduse või sõja ajal," mis ühe Kremli poliitstrateegi näitab valmidust võimalikuks mobilisatsiooniks. Samas kinnitasid allikad, et otsuse võimaliku mobilisatsiooni kohta teeb lõpuks Vladimir Putin ja tema pähe pole võimalik näha.

Hiljutise Russian Field küsitlusuuringu kohaselt on võimalik mobilisatsioon väga ebapopulaarne. Kui inimestelt küsiti, et kas nad toetaksid "sõjalise erioperatsiooni" jätkamise tarbeks teist mobilisatsioonilainet või sõjalise operatsiooni jätkumist. Tervelt 54 protsenti vastanutest toetaks sellisel juhul rahukõnelusi ning vaid 35 protsenti toetaks "sõjalise erioperatsiooni" jätkumist. Toetus läbirääkimistele on eriti tugev noorte seas, tervelt 73 protsenti 18-29 aastastest toetaks mobilisatsiooni asemel rahukõnelusi.